1872.a võeti õppeplaani geograafia ja vene keel. Koolidesse jõuavad poolkerade, Euroopa, Palestiina ja Balti kubermangude kaardid, ka gloobused. Nõutav oli klaver või harmoonium, pikk joonlaud, suur arvelaud, õpetaja kateeder ja koolilauad tindipottidega. 1874.a kooliseadus nõudis, et igas koolis oleksid jalaga tahvel, suur arvelaud, koolmeistri kateeder, tindipottidega varustatud koolilaud, gloobus, Euroopa, Balti kubermangude ja Palestiina seinakaart, üks mänguriist (klaver või harmoonium), pikk joonlaud ja kapp õppevahendite jaoks. Esimene kihelkonnakool avati 1804-1818 Kanepis. Asutaja praost Philipp von Roth. Uut tüüpi koolide võrk hakkab aegamisi kujunema pärast talurahvaseadusi. 1820- 1830 a.avati 8 teise astme kooli. Kool hakkas tööle vähemalt 12 õpilasega. Vaesemad kogukonna kulul. Selle eest 2 aastat tööd kirjutaja või koolmeistrina.Õppetöö eest vastutas köster. Rõhku pandi kirjutamisele ja rehkendamisele.
- vulkaaniline materjal, mõistete selgitus - vulkaanide eritüübid ja nende seos laamtektoonikaga II pool* Videofilm eelneva loengu visualiseerimiseks ja kinnistamiseks MEO GEO loodusfilmid " Vulkaanid" 25 min. AS Elav Teadus Teaduse saladused 11.osa Vulkaanid 10 min. III tund Teema: Vulkaanilise tegevuse mõju ja tagajärjed inim- ja looduskeskkonnale. Töövahendid: Seinakaart, suur paber, markerid ( eri värvi ) Töö käik: 1. Sissejuhatus- meeldetuletus eelmistes tundides õpitust 13. vulkaanide esinemisalad 14. suurimad vulkaanid maailmas 15. seos laamtektoonikaga õpilase näitavad maailmakaardil ja selgitavad vulkaanide levikut 2. Rühmatöö. Eesmärk tuua välja vulkanismi kui protsessi mõju ja tagajärjed looduskeskkonnale. Töö käik: 1
kooliaedade rajamine ja aiatöö õpetamine. 1896. aastal keelati koolides kehalised karistused, õppetöö kontrollimiseks võeti kasutusele klassipäevikud. Ranged eeskirjad ühtlustasid kõigi koolide asjaajamise, ka koolitoa sisustuse ja õppevahendid. Igas koolitoas pidid olema kateeder või õpetaja laud, koolipingid, kapp või riiul raamatute hoidmiseks, seinakell. Õppevahenditest olid väike orel, gloobus, suur jalaga arvelaud, Palestiina, Venemaa Euroopa-osa ja poolkerade seinakaart. 1905. aastal toimus revolutsioon ja tsaarireziim tegi mitmeid järeleandmisi. 1906. aastal anti luba emakeelsete erakoolide asutamiseks ja ülalpidamiseks, loodi haridusseltse, kus organiseeriti näiteringe ja laulukoore, loengute korraldamist, raamatukogusid. 1907. aastast hakati paljudes valdades ehitama ajakohasemaid koolimaju, mitmel pool pandi tööle kaks õpetajat. Meesõpetajate kõrval hakkasid tööle ka naisõpetajad. Tehti algust laste ühistoitlustamisega.
1995. aasta alguses. Eesti Kaardikeskus oli ka algatajaks 1:20 000 mõõtkavalise põhikaardi koostamisel. Eesti esimene arvutikaart koosnes 112 lehest mõõtmetega 25 km x 25 km millest tirazeerimata jäi 9 kaardilehte. Esimese eestikeelse topograafilise ülevaatekaardi koostas 1992. aastal Riigi Maa-ameti tellimusel GUGK-i ettevõte Aerogeodezija. Ülevaatekaart on neljal lehel ja mõõtkavaks valiti 1:200 000. 1996 aastal anti välja Eesti esimene seinakaart, milleks oli Eesti halduskaart mõõtkavas 1:400 000. 104. Esimesed eestikeelsed kaardid ja atlased 105. Kartograafia areng Eestis 1920-1940 1920. aastal moodustati Eesti topo hüdrograafiaosakond. Topo hüdrograafiaosakond jagunes topograafia-, hüdrograafia-, triangulatsiooni- ja kartograafiajaoskonnaks. Kartograafiajaoskonnas oli eraldi joonestuskoda ning kaartide ja instrumentide ladu.