Suhteliselt kurb ja tõsine raamat lõppeb siiski positiivsete nootidega. See raamat ei vaja kuntslikult tekitatud poleemikat, vaid see võlub tõepoolest oma lihtsusega ja aususega. Ma arvan, et peale Mälgu poleks keegi eriti suutnud kogu seda lugu nii ehedana kaante vahele panna. August Mälk on ju ka ise pärit Lümandast, vanast rannakülast ja sellepärast oli lugedes tihtipeale selline tunne, et autor on kogu selle loo ise üle elanud või võtnud osasid seikasid otse elust enestest. Üldiselt, kui olen lugenud Mälgu romaane või nende arvustusi, siis on temal põhirõhk ikka merel ja kõigel sellega seonduval. Ka selles romaanis on väga tähtis roll merel, meremeestel, kalandusel ja ka paatide ehitamisel. ,,Hea sadam" oli tõeti väga mahe lugemine. Ma arvan, et kui ma sooviksin mõista seda romaani täies ulatuses ja tabada täpselt ära, mida Mälk on soovinud kõige sellega öelda, siis peaksin ma lugema veelkord selle romaani otsast lõpuni läbi
teise elu ohtu, on oodatad karistust. Eelmine aasta sai lubadeta sõidu eest trahvi 3500 krooni, mis minu jaoks oli liiga väike summa, kuna juhiks on antud juhul siiski inimene, kellele pole riigi poolt antud luba sõita ja kes ei pruugi olla liiklusseadusest teadlik. Me vajame seadusi, sest tegelikult on meil soov olla range korraga ühiskonnas. Me tahame rahu. Kui poleks seadust, mis keelaks avalikus kohas alkoholi tarbimise, siis oleks meie igapäevaelu rohkem täis seikasid purjus inimestega. Rahu tänavatel annab meile turvalisuse, mida me ühiskonnast otsime. Kes meist ikka tahaks end segaseks mõelda, kas mu laps ikka jõudis ohutult koju või kas mu mees jääb seal ummikus ellu. Inimesed vajavad rahu ja teadmist, et neil on turvaline, ning selle tagab neile just see seadus. On mitmeid kordi öeldud: ,,Seadused on selleks, et neid rikkuda." Mõni inimene arvatavasti elabki selle moto järgi, kuid minu meelest on seadused meile hoopis selleks, et me saaks end
Tegevuskoha või aja muutumisest anti märku lava tagaosas oleval ekraanil. Ekraanil vaheldusid pildid, mis kirjeldasid tegevuskohta või aega. Kuigi see ei tundunud väga realistlik, lahendas see siiski olukorra. Ma isegi ei oodanud sellelt etenduselt midagi väga suurt. Algus tundus mulle igav ning arvasin, et lavastus jätab mulle negatiivse mulje. Võlanõudjatest jäi kõige rohkem meelde kohtuistung. Ilmselt sellepärast, et see oli üks meeleolukamaid seikasid terves etenduses. Kõige enam mõjus Marta Laan'e väga hästi välja mängitud invaliidist doktori roll. Laan oskas selle rolli väga imekalt välja mängida. Arvan, et nii nagu mulle, meeldis ka ülejäänud publikule see lavateos. Näitlejad olid suurepärased, lavastaja oli teinud head tööd ning etendus jättis väga hea mulje. Ise seda ilmselt teist korda vaatama ei läheks, aga ühe korra soovitaks selle teistel kindlasti ära vaadata
Vahel läheb mõnel nii hästi, et ta teenib raha ohtlikult palju ja ta ei erista head ja halba. Tihtipeale esimeseks märksõnaks suurte rahasummade puhul on meelemürgid. Pidutsetakse igal võimalikul hetkel ning hiljem jõuab kõik selleni, et nauditakse elu täiel rinnal, kui seda teha ei tohiks või käsil on midagi tähtsat. Jäädakse ilma töökohast, perest ning halveimatel juhtudel ka sõpradest. Tavaliselt on viimased need ,,abimehed", kes aitavad raha matta alkoholi pärast. On ka seikasid, kui keegi rikas inimene keerab ühe äritehingu luhta ning temalt võetakse kõik ja veel peale, mis tal sinnani olnud on. Tõenäoliselt lõpetatakse sama moodi nagu alkoholi mõjuvõimu sattunud inimene. Sellistest kurbadest juhtumitest võitjatena tulevad välja ainult tugevad, kaine mõistusega inimesed. Meie suurimad vaenlased on raha, tehnika areng ja meie ise. Raha eest saame lubada me kõike. Tehnikaga teeme oma elu nii mugavaks, et me rikume oma tervise. Meie ise aga oleme
" Enn Vetemaa teos ,,Kalevipoja mälestused" erineb Kreutzwaldi ,,Kalevipojast". Enn Vetemaa lähtus oma teost kirjutades detailidest ja sündmuste rohkest kirjeldamisest. Näiteks ühe Kalevipoja onu minek Venemaale, kus Vetemaa kirjeldab Venemaa riiki, geograafilist tausta, jms. Kreutzwaldi teoses aga kõike nii täpselt kirja pandud ei ole. Kreutzwald kasutas oma teoses rohkem metafoorilisi väljendeid kui Vetemaa. Enn Vetemaa pilkab mõningaid Kreutzwaldi poolt kirja pandud seikasid. Kui Kreutzwald lõi oma eeposes Kalevipojast kui eesti rahvus kangelase, siis Vetemaa kirjeldab ka Kalevipoja rumalust. Kui mina saaks valida kumba teost lugeda- Kreutzwaldi või Vetemaad- siis ma arvan, et valiksin Vetemaa. See on sellepärast, et Vetemaa kirjeldab seiku selles raamatus huvitavamalt ja põhjalikumalt kui Kreutzwald. Laura Toomiste 11c klass
IMSI püüdjad on asjad, millega saab isikute telefone jälitada ja isikut kellele helistatakse tehes ennast võlts mobiilitorniks. Sellele lisaks on osad firmad töötanud välja tarkvara millega saab telefonidesse sisse murda ning nt: Aktiveerida nende mikker või kaamera jne. Alates 11. septembri rünnakutest on olnud FBI-l õigus kinni pidada ükskõik mis isik, kes on kahtlustatav terrorismis ilma kohtuotsuseta . CIA ülekuulamis programm on üks kurikuulsamaid seikasid sõjas terrorismi vastu. Inimesi hoiti salajastes vanglates nn ,,Mustades alades" (Black sites) ümber maailma. Aga kõige jõhkram inimõiguste rikkumine tänapäaeval toimub Põhja Koreas. Põhja Korea ühiskond ja elu on täpselt nagu oli kujutatud Orwelli raamatus 1984. On Alamklass, kes elab allpool näljapiiri, on Keskklass, kes elab riigi pealinnas Pyongyangis ning on eliit, kellel on kõige rohkem privileege ning nad isegi saavad vahetevahel riigist välja sõita. Põhja Koreas
töötab, kuidas on need omavahel seotud. Kunst ja teadus vajavad mõtlemisviisi, mida kogemuse juures vaja ei lähe; selgituse leidmiseks on vaja uurimist, arutlemist ja põhjalikku testimist. Näiteks ravitsemise kunsti teadja pidi oskama selgitada, miks ühe või teise juhtumi puhul ravim töötas või ei töötanud. II alateema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi 1. Põhjusteks nimetatakse seikasid/asjaolusid/nähtusi, mis tingivad teisi nähtusi (mida nimetatakse tagajärgedeks), seejuures peab põhjus esinema alati enne tagajärge. Näiteks nõelaga naha torkimine põhjustab valu. Tagajärg (valu) tekib pärast põhjust (nõelaga naha torkimine) ja selle tõttu. Võib ka öelda, et ühel ja samal on mitu põhjust, näiteks kuju põhjusteks on vask ja kujutegemise kunst. Siit võib järeldada, et põhjuseks võib mõnikord lugeda ka võimalikkuse (?). Iga
ta päikest peegeldab on külm. Üle kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt voolab, ta väga rahulik on küll, ta väga rahulik on küll. Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked, kuid varsti ojja tahab tagasi, ta oma koju tahab tagasi. Iga vesi jõuab ükskord jõkke ta selleks ületab kõik tõkked, kuid varsti ojja tahab tagasi, ta oma koju tahab tagasi. 4. Kokkuvõte Jaan Tätte elu on palju kirjum kui oleks võinud arvata ning tal on olnud mitmeid põnevaid seikasid. Algul vaiksena ja omaettehoidva inimesena tunduv Tätte on tegelikult väga suure ja sooja südamega ning tal on tõelisi sõpru rohkem kui enamikel inimestel ja ta väärtustab ning hoiab neid pidevalt oma südamele lähedal. Samuti on tema looming palju laiem ja hinge paisutavam kui esmapilgul tundub ning tema mõistmiseks ei ole vaja oma mõistust kuni viimse piirini pingutada. Jaan Tätte inspireerib ja paneb sind pingutama ning tema looming laseb nii silmal kui ka kõrval puhata
Laine suri 2-aastasena (1934) sarlakitesse, maeti 30 aprill. Siis oli niii varane kevad et kirsid õitsesid ja oli hästi soe. 2.2.9 Virve Känd Virve Känd (neiupõlvenimega Saar) (vt foto 2) on sündinud 1925. aastal 25 mail. Ta elab siiani. Ta oli väiksena küllalt uudishimulik, kuulas kõike mis räägiti. Alates kolmandast eluaastast on tal kõik meeles ja mäletab ka oma teisest eluaasast erinevaid seikasid. Ta mäletab ka oma vanaema Miilit, kes hoidis teda väga. Minu vanavanaema Virve tahtis palju üksi olla, kuna ümbruses ei olnud lapsi ja ta tundis end üksi hästi. Ta suutis väga hästi üksi mängida ja kujutas endal kõike hästi ette. Kooli ta minna ei tahtnud. Lugema õppis 5-aastaselt Postimehe kuulutuse pealt. Ta hakkas isegi natuke enne viit aastat lugema. Suvel ta enam lugeda ei osanud, kuna unustas ära, aga 6-aastaselt luges ta juba Lastelehte. Virvel on meeletult hea mälu
annaabi.ee 
