tekivad kui lund sajab rohkem kui ära sulab kasvad kihtide kaupa jagunevad: oru- ehk mäeliustikud ja mandriliustik Mäeliustikud - libisevad mägedest mööda orgusid alla inimtegevus põhjustab: tahk, mis läbi atmosfääri sinna satub, sulatab koos päikesekiirguse mõjuga liustikke aina enam pidevas muutumises (koopad liustike sees) kui liustikud ära sulavad siis veetase tõuseb 70m Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge (toetud seifile või ujub meres) Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka seifiliustikku (see soodustab suurte jäälahmakate ehk jääägeda lahtimurdumist) Jää tihedus on veidi väiksem kui vee omal. sp hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud
vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida (näiteks sõidukijuht ei arvesta teeolusid ja selle tagajärjeks on avarii ja õnnetus inimestega). Hooletusega on tegu toime pandud siis, kui isik paneb toime süüteo, teadmata süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid ta oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema (näiteks kassapidaja jätab hooletusest seifile võtme ette ning varas viib sealt ära suure rahasumma). Karistusseadustiku kohaselt jaotatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks ning kuriteod esimese ja teise astme kuritegudeks Väärtegude piiritlemine kuritegudest toimub süüteo eest ette nähtud võimaliku karistuse liigi alusel. Kui selleks on rahatrahv või arest, on tegu hinnatav väärteona. On aga ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus, on tegemist kuriteoga.
saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida (näiteks sõidukijuht ei arvesta teeolusid ja selle tagajärjeks on avarii ja õnnetus inimestega). Hooletusega on tegu toime pandud siis, kui isik paneb toime süüteo, teadmata süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid ta oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema (näiteks kassabpidaja jätab hooletusest seifile võtme ette ning varas viib sealt ära suure rahasumma). Esimese astme kuritegu on tegu, mille eest seadusandja on ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuritegu on tegu, mille eest seadusandja on ette näinud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta.
vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida (nt sõidukijuht ei arvesta teeolusid ja selle tagajärjeks on avarii ja õnnetus inimestega). Hooletusega on tegu toime pandud, kui isik paneb toime süüteo, teadmata süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema (nt kassapidaja jätab hooletusest seifile võtme ette ning varas viib sealt ara suure rahasumma). Karistusseadustiku kohaselt jaotatakse kuriteod esimese ja teise astme kuritegudeks. Esimese astme kuriteod on süüteod, mille eest seadus näeb ette karistuseks tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuriteod on süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
annaabi.ee 
