Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tallinn: Varrak, 2008, lk 329. 4 sõltuvuses maailmaga, mitte maailm inimesega. Inimene ilma maailmata ei saaks hakkama, maailm ilma inimeseta saaks. 2. OLEMINE JA AEGA Fenomenoloogia oli asjade olemust püüdnud tabada sellisena nagu see tajuvale subjektile ilmub, end näitab. Heidegger ei soovi aga asjade olemust selgitada vaid oleva olemist (das Sein des Seienden). Püüame seda erinevust kirjeldada. Keskaegses filosoofias tehti vahet ESSENTSI (olemuse) ja EKSISTENTSI (olemise) vahel. Selline eristamine on mõttekas. 4 Me võime ettekujutada mingite asjade olemust, ilma et me teaksime, kas need asjad ka tõeliselt eksisteerivad. Ma võin visualiseerida, endale teadmata kas see on olemas või mitte, A4 formaadis printeri paberit, kuid mis oma kaalult on veest raskem, vajudes nii põhja . Vastupidine on samuti võimalik
Tema fragmendid tiivustasid edasimõtlema ning edasi uurima. Ta leidis ja on leidnud endale palju mõtteosalisi. Kuigi tema mõtlemise pinnal ei ole kujunenud koolkonda on ta olnud tõukeadjaks paljudele erinevatele suundadele. Heidegger kutsus üles mõtlema nagu Sokrates Fenomenoloogia oli asjade olemust püüdnud tabada sellisena nagu see tajuvale subjektile ilmub, end näitab. Heidegger ei soovi aga asjade olemust selgitada vaid oleva olemist (das Sein des Seienden). Püüame seda erinevust kirjeldada. Keskaegses filosoofias tehti vahet ESSENTSI (olemuse) ja EKSISTENTSI (olemise) vahel. Selline eristamine on mõttekas. Me võime ettekujutada mingite asjade olemust, ilma et me teaksime, kas need asjad ka tõeliselt eksisteerivad. Näiteks ma võin omale ettekujutada metalli, mille erikaal on 0,7, seega metalli, mis võib vee peal ujuda. Seejuures ma ei tea, kas selline metall on üldse olemas. Vastupidine on samuti võimalik
* Martin Heidegger (1889-1976) Heidegger sai oma esmase hariduse jesuiitide juures. Seejärel õppis Heinrich Rickerti juures ning promoveerus Edmund Husserli käe all. -) Ta mõtlemist on väga tugevalt mõjutanud historism (W.Dilthey) ja fenomenoloogia (E.Husserl). -) Ta võttis Husserlilt Freiburgi ülikooli õppetooli üle. * Heideggeri peamine teos "Sein und Zeit" ilmus 1927. aastal. -) Heidegger ei soovi aga asjade olemust selgitada vaid oleva olemist (das Sein des Seienden). * Keskaegses filosoofias tehti vahet ESSENTSI (olemuse) ja EKSISTENTSI (olemise) vahel. -) Selline eristamine on mõttekas. Me võime ette kujutada mingite asjade olemust, ilma et me teaksime, kas need asjad ka tõeliselt eksisteerivad. *) Näiteks ma võin omale ettekujutada metalli, mille erikaal on 0,7, seega metalli, mis võib vee peal ujuda. Seejuures ma ei tea, kas selline metall on üldse olemas. -) Vastupidine on samuti võimalik
annaabi.ee 
