maitset kui ka lõhna. Regioonideks jagamine on kena mäng, kuid reaalne elu on ikkagi palju mitmekesisem ja läbipõimunum. Pilti hägustavad ka laialt levinud seguviskid, mis on enamasti regioonidevahelised, kui lähtuda segamisel kasutatavate viskide päritolust. Seguviskit võiks pidada looduses laialt levinud sümbioosi näiteks, sedapuhku siis viskimaailmas. Valmistamise tehnoloogia ja alusmaterjali järgi jagatakse viskisid mitmeti. Kõige levinum on jaotus linnase- ja seguviskiks. Peale nende tuntakse veel teraviljaviskit ja rukkiviskit, samuti viskilikööri. Järgnevas on neid lähemalt iseloomustatud. linnaseviski (malt whisky) on tehtud idandatud odrast. Oma koostise poolest jagunevad linnaseviskid omakorda kaheks. Ühelinnaseviski (single malt whisky) on toodetud idandatud odrast ehk linnasest ühes viskivabrikus ühe kindla tehnoloogia järgi, kusjuures lõpp- produktile on lubatud lisada vaid vett, sedagi soovitatavalt samast allikast, kust oli võetud vesi
Samasse tooteperekonda kuuluvad veel 15-aastaste linnaseviskide segu Johnnie Walker Pure Malt ning legendaarsel keeluajal (1932. a) sündinud Johnnie Walker Swing, mille segamisel lähtuti Atlandil kurseerivate ookeaniaurikute reisijaskonna maitsest. Sotlaste scotch Seaduse järgi peab soti viski olema destilleeritud Sotimaal ning vähemalt kolm aastat tammevaadis laagerdunud. Tänapäeval liigitatakse need teraviljaviskiks (all-grain), linnaseviskiks (malt) ning seguviskiks (blended), kusjuures 96% soti viskist müüakse just segudena, puhta linnaseviski osakaal on üliväike. · Viljaviski on kaasaegse tehnoloogia abil linnastamata viljast destilleeritud neutraalne viskipiiritus, mis peab laagerduma analoogiliselt kõigi teiste soti viskidega. · Seguviskide puhul eristatakse standardviskit ja luksussegusid, milles sisalduvad linnaseviskid on vähemalt kaheksa aasta vanused.
Vanimate 55 destillaatide iga võib ulatuda 100 aastani. Väga hinnalised konjakid on Hennessy Paradis, Martelli Louis XIII ja Courvoisieri XO Imperial. 14.5. Viski Viski tooraineks on teravili, millest kääritamisel ja sellele järgneval destilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat, mida laagerdatakse tammevaatides vähemalt 3 aastat. Tooraine alusel liigitatakse viski linnase- (malt), vilja- (grain) ja seguviskiks (blend). Esimest valmistatakse odralinnastest. Enamik viskidest on segu 40...80 destillaadist. Päritolu järgi liigitatakse soti (scotsh whisky), iiri (irish whiskey), ameerika (american whiskey) ja kanada viskiks (canadian whiskey). Vähem tuntud on mõnede teiste riikide viskid, näiteks jaapani viski (Suntory). Soti viski valmistatakse nii linnase-, vilja- kui segaviskina. Destilleeritakse 2 korda. Linnaseviski iseloomulik tunnus on see, et linnaseid võidakse kuivatada turbasuitsuga
annaabi.ee 
