tagajärjel. Kas müüt et tõukoerad on nõrgemad ja haigemad kui segaverelised vastab tõele? Üldiselt on levinud arvamus, et haigemad ja õrnemad on just tõukoerad, kuna nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mispärast võivad järglased olla taandarenguga jne. Selles on aga rohkem kuulukat kui tõtt. Keegi ei tea ju mis seda sis tegelt tingima peaks? Tegelikult on ju nii, et haigestuvad kõik koerad, ei ole vahet kas segaverelised või tõukoerad. Kuna aga segaverelistel pole enamasti eelmistest põlvkondadest suurt teada, ei tea me päriliku haiguse tekkefaktorit. Tõukoerad on kõik aga arvel ja nende eelkäiate haigused ja muu on teada statistiliselt. Segavereliste isendite puhul paljunemises osalevaid koeri kuidagi ei sorteerita. Tõukoerte puhul on aga aretuseks sobivaid koeri oluliselt vähem. Enamasti valitakse nad välimuse, iseloomu ja tööomaduste alusel. Vahest võivad aga selliste suunatud valikute puhul kaasa kanduda ka soovimatud ilmingud
15.06.12 Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklis, ,,Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise," järgnevalt: ,,PRA on pärilik silmavõrkkesta haigus, mille puhul geenidefekt kahjustab silma fotoretseptoreid. Tänapäeval on selge, et hoolimata silmapõhja uurides leitavatest üsna sarnastest muutustest on tegemist eri haiguste rühmaga." Nüüdisajal on kindlaks tehtud, et haigust põhjustab geen ligi viiekümnel erineval koeratõul, seal hulgas ka segaverelistel koertel. PRA varieerub tõugude vahel vaid niipalju, et tal on erinevad haiguse avaldumise ajad. Tavaliselt avaldub enamikel koeratõugudel PRA vorm prcd PRA (Progressive rod-cone degeneration), mis tähendab seda, et kepp- ja käbirakud arenevad normaalselt ning hakkavad taandarenema hilises faasis ja koerad jäävad pimedaks tavaliselt 4- kuni 6-aastaselt. Osadel tõugudel avaldub haigus juba noorel kutsikal.
astme juudi segavereliste ja juutide vahel. Niisuguste abielude puhul käsitletakse abielupooli (ja ka lapsi) juutidena ja evakueeritakse või paigutatakse juudi vanurite getosse. 6) Abielud 1. astme juudi segavereliste ja 2. astme juudi segavereliste vahel. Mõlemad abielupooled hoolimata sellest, kas neil on lapsi või mitte, evakueeritakse või paigutatakse juudi vanurite getosse, sest võimalikel lastel on tuvastatud reeglina rassiliselt tugev juudi vere komponent nagu 2. astme juudi segaverelistel. SS-Gruppenführer Hofmann on seisukohal, et steriliseerimist tuleb laialdaselt kasutada, sest kui juudi segavereline valiku ette seatakse, kas evakueeritud saada või end steriliseerida lasta, laseks end ta end parema meelega steriliseerida. Riigisekretär Dr. Stuckart nendib, et juudi segaabielude ja juudi segavereliste probleemi lahendamine eelpool nimetatud lahendusviisidel tooks selles vormis endaga kaasa lõputu haldustegevuse. Et teisalt