Selleks viis ta õpetlase nõiakööki, et too võlujooki jooks ning seeläbi kolmkümmend aastat nooremaks muutuks. See pidi vallandama doktoris armukire, mille tagajärjel oleks kurat mehe hinge endale saanud. Ma arvan, et peab olema selge visioon sellest, mida tahetakse. Mu vanaonu tütar soovis endale võtta koera. Esialgu ei olnud ta kindel isegi koera tõus. Niimoodi otsis ta seda loomakest 2 kuud. Kohe, kui ta otsustas, et tahab segaverelist, pikakarvalist, väikesekasvulist ja sõbralikku koera, leidis ta kutsika loomade varjupaigast. Tahetu saavutamiseks ollakse mõnikord valmis päris paljuks. Mõned inimesed kahtlevad pikalt, kas tegu, mis neid teekonnal aitaks, on ikka õigemate killast. Kuid on ka isikuid, kes ei kohku tagasi millegi ees, et tahetut saavutada. Margareta kahtles pikalt oma ema uinutamises, kuid lõpuks tegi seda, et teadlasega oma armastatuga koos olla. Neiu teadis, et kui ema midagigi
haigust, siis tuleks sellest rääkida vastava tõu kasvatajatele, et sellest juhtumist võidaks teha vajalikud järeldused (näiteks kõrvaldada haigust edasiandnud koerad edasisest aretusest). Mingil juhul ei tohiks aga muretseda kutsikaid koeraga või koerale, kes põeb mõnd pärilikku haigust. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib siiski koeraomanike lohutuseks õelda, et haigus on erand, mitte reegel. Teadmine sellest, et haigus võib olla olemas, ei tee tõukoera iseenesest haigemaks kui segaverelist, kelle puhul seda probleemi üldse teadvustada ei saagi. Minu soovitus kõigile on uurida enne koera võtmist tema eelkäiate tausta, aga soovitan kindlalt ka endale võtta koer. Koer on ikkagist inimese parim sõber ja truu kaaslane.
armukade, et kui meil on külalised, siis poeb ta alati minu kaissu ja ei taha sealt liikuda. Koerad on väga võimelised kohanema muutuvate oludega. Kõige populaarsemateks koduloomadeks on saanud just koerad sellepärast, et neil on väga erinev iseloom ja välimus, mis aitab neil ellu jääda. Kui hakata kutsikat valima, siis tuleks silmas pidada järgmisi asju: 1)Kui valida tõukoer, siis tuleks lähtuda sellest, et nad on üsna kallid, kuid sa tead kui suureks ta kasvab jne. 2)Segaverelist koera on poole odavam hankida, aga sa ei tea temast midagi, isegi mitte ta iseloomu. Varjupaigast oleks väga hea otsinguid alustada. 3)Soovituslik oleks valida koer, kes sobib sinu eluviisiga.Kui ei taha pühendada palju aega koera välimusele võiks pooldada siledakarvaliks koera. 4) Kutsikas tuleks valida rõõmsameelne ja aktiivne. Kui kutsikas on olemas, siis tuleks hoolitseda tema toitumise ees. Kutsikad tahavad kõike närida pappkarpidest kuni diivanipatjadeni välja
käänata ega pöörata. Muutmisviisist tulenevalt jagunevad sõnad käänd- pöörd ja muutumatuteks sõnadeks. Käändsõnade kõige suurem rühm on nimisõnad, mis on ära tuntavad, kes? Ja mis? Küsimuste järgi algvormis. Käändumatud omadussõnad ja käänduvad kullakarvaline kangas naeruväärne (lugu) naeruväärse (loo) naeruväärset (lugu) naeruväärt (lugu) segavereline (koer) segaverelise (koera) segaverelist (koera) segaverd (koer) Omadussõna ja tegusõna Tekstid ON LÄBI VAADATUD (tegusõna) LÄBIVAADATUD (missugused?) tekstid visati ära. See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, arvsõnu, kuid nendes puudub eelmainitud sõnaliikide konkreetsus õ lk 67
siis tuleks sellest rääkida vastava tõu kasvatajatele, et sellest juhtumist võidaks teha vajalikud järeldused (näiteks kõrvaldada haigust edasiandnud koerad edasisest aretusest). Mingil juhul ei tohiks aga muretseda kutsikaid koeraga või koerale, kes põeb mõnd pärilikku haigust. Kõige kokkuvõtteks tuleb ikkagi reaalselt tunnistada, et haigus on erand, mitte reegel. Teadmine sellest, et haigus võib olla olemas, ei tee tõukoera iseenesest haigemaks kui segaverelist, kelle puhul seda probleemi üldse teadvustada ei saagi. 9 Kasutatud kirjandus: · Martin Pentsoni konspekt · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rilikud_haigused · Kristel Mäekaski konspekt · http://web.zone.ee/sohvi/index_files/Page1584.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hemofiilia · http://www.kliinikum.ee/ho/index.php?id=84&menu=5&mod=page