staasist (sagedamini veenides veenilaiendites, aga ka vähene liikumine (pikaajaline lamamine, istumine), shoki puhul,trombi puhul jne. hüperkoagulatsioon –peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust seoses hüübimisfaktorite hulga suurenemisega veres, pahaloomuliste kasvajate puhul,vananedes suitsetamine ja rasvumine on hüperkoagulatsiooni põhjuseks, põletiku haigel kalduvus trombide tekkele. Punane (mustjaspunane, suur, nagu veri), Valge (Hallikasvalge, väike), Segatromb(kombinatsioon, tingimuseks muutlik verevool). Peatromb(kinnitub sooneseinale), saba(jääb liikuvalt valendikku), keha(fikseeritud) Trombi lõpe: pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide toimel, aseptiline leukotsüütide ensüümide toimel. trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab veresoonte topistuse. organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega
võrgustiku moodustumine. (Zhenyu 2010: 23412343) Koagulatsioon jaotub kaheks etapiks. Esimese etapi ehk primaarse hemostaasi korral toimub veresoone ahenemine ehk vasokonstriktsioon ning trombotsüüdid moodustavad klombi ehk punase trombi vigastatud veresoone seinale. Teine etapp ehk sekundaarne hemostaas toimub paralleelselt esimese etapiga. Teise etapi tulemusel tekib võrreldes esimese etapiga suuremas koguses fibriini, mis stabiliseerib trombotsüütide klombi tekib segatromb (vt joonis 1.). (Marjeb et al. 2010: 649 50) 8 Joonis 1. Koagulatsioon Allikas: World Federation of Hemophilia Hüübimiskaskaad Hüübimine on protsess, millest võtab osa palju faktoreid. Kokku on 13 hüübimisfaktorit ja igale neist on määrtud rooma number (I-XIII). Huubimist saab algatada kahe raja aktiveerimisel. Nendeks on välimine ja sisemine rada. Radade uhisosa algab faktor X aktiveerimisest. Välimine
Nende tasakaal kindlustab füsioloogilistes olukordades vere vedela oleku. Tromb koosneb vereplasma hüübinud fibriinist, trombotsüütidest, puna- ja valgelibledest. Trombi kiirel tekkel moodustub peamiselt fibriinist ja punalibledest koosnev punast värvi nn punane tromb. Kui tromb moodustub aeglaselt, siis koosneb ta fibriinist, leukotsüütidest ja trombotsüütidest. Selline tromb on hallika värvusega - nn valge tromb. Kui vahelduvad valged ja punased alad, siis tekib nn kihiline ehk segatromb. Lisaks eelnevatele eristatakse ka hüaliintrombi, mis koosneb peamiselt trombotsüütidest ja leukotsüütidest. Nad meenutavad hüaliinkõhre (homogeenne valge mass) ja tekivad nakkushaiguste korral mikroobide toksiinide toimel. Tromb kinnitub veresoone sisekesta külge piiratud alal. Seal moodustub trombi pea. Trombil eristataksegi pea-, keha- ja sabaosa, mis ujub vabalt veresoone valendikus. Vastavalt paiknemisele veresoone valendikus eristatakse seinamanuseid, ummistavaid ja
TROMBIDE JAOTUS VÄRVI ALUSEL Thromus albus valge tromb e. leukotsütaarne tromb. Valkjashallika värvusega, esmalt kahjustatud pinnale kleepunud vereliistakutele lisanduvad leukotsüüdid Thrombus ruber punane tromb e. koagulatsioonitromb. Koosneb fibriinist ja vere rakulistest elementidest (rakkudel sama vahekord nagu veres). Tavaliselt eelneb valge trombi teke, mis põhjustab vere hüübimise. Thrombus combinatus kihiline e. segatromb. Valge ja punase trombi kombinatsioon. Esmalt tekkinud ja tugevalt liitunud valgele trombile ladestub punase trombi kiht. Hiljem võib sinna peale tekkida uuesti valge tromb ning lisanduda punase trombi kiht. TROMBIDE JAOTUS VERESOONES ASUKOHA JÄRGI 1. Seinapidised e. parietaalsed trombid ei sule täielikult veresoone valendikku 2. Tsentraalsed trombid ei sule veresoone valendikku täielikult - trombi mass ühendab veresoone vastaspoolseid seinu, jättes
annaabi.ee 
