eristamine kokku jaotusega „meie – nemad“. Piirangute iseloom, mis pannakse „meile“ ja „neile“ on selles mõttes täiesti erinev. Kultuuriline „meie“ – see on kollektiiv, mille sees käibivad häbi ja au normid. Hirm ja sundus määravad ära meie suhtumise „neisse“. Duelli, polgu aukohtute tekkimine aadlike seas, üliõpilaste ühiskondliku arvamuse (kätlemisest keeldumine), kirjanike ja arstide kohtute tekkimine segaseisuslaste seas, püüd „oma“ keskkonnas juhinduda neist normidest ja mitte kasutada kohtu, seaduse, politsei, riigi teenuseid on kõik tunnistus erinevatest püüdlustest kasutada „oma“ kollektiivi siseselt häbi, mitte hirmu norme. 4. Just selles sfääris ilmnevad kultuuri klassilised karakteristikad eriti teravalt: kui 18. saj aadlikollektiiv korrastub (ideaalis) lähtudes au normidest, mida rikkuda on häbi, siis suhetes väljaspool asetseva talupoegkonnaga kasutatakse hirmu keelde. Kuid ka
Venemaal esinesid ka seisustevälised kategooriad, kellest olulisemad olid sõjavägi (eelkõige regulaararmee), nn segaseisuslased ja muulased. Kui sõjaväelane teenis oma aja sõjaväes ära või sandistus, siis saadeti ta erru ning talle anti vabalt valida oma kogukonda (Kui sõdur teenis Eestis ja läks siin erru, siis võis ta ka siia elama jääda). Sõjaväeteenistus vabastas pärisorjusest, mis muutus äärmiselt populaarseks, sest erruminevad mehed olid vabad mehed. Segaseisuslaste all mõeldi neid, kes olid sotsiaalsest rühmitusest üleminemas teise. Kitsamas mõttes on segaseisuslased talupoegade ja linnakodanike seast pärit inimesed, kes olid teinud riigiametis või mujal karjääri. Nad olid mõnele ametikohale saanud, mis neid tõstis oma senisest sotsiaalsest staatusest kõrgemale. Enamjaolt oli tegemist inimestega, kes olid saanud keskmiselt parema hariduse kui tavaline talupoeg või linnakodanik. Nad
Schelling samastas objekti ja subjekti. Schelling väärtustas naiselikkuse alget. Iginaiselikkus inimene võib ennast parandada siis, kui ta armub. Kui ta armub, siis lähendab inimene ennast maailmavaimule. See teema jätkub ka T esimeses romaanis. Näidakse lugejale, et ka aadliku tegevuses puudub see lõpetatud, tasakaalustatus. Mingeid tulemusi ei ole. 8. september 2009 Selles kogus üritab Turgenev kujutada ka segaseisuslasi. T tunneb segaseisuslaste vastu vähem huvi, kuna ta ise on aadlik. ,,Surm" siin on ühe segaseisuslase kuju. Avenir peategelane. Siin üritab T kujutada paralleelselt mitme seisuse esindajaid. Ta kujutab seda, kuidas käituvad vene inimesed enne surma. Enam-vähem käituvad kõikide seisuste esindajad sarnaselt. Ei käituta ükskõikselt. Kasutatakse kainet mõistust, mõeldakse tavalistele asjadele. Surmad on asjalikud. T ei rõhuta kunagi, et need talupojad ususvad Jumalat, kuna T vaidleb
annaabi.ee 
