Loodusliku taimkattega aladel kaitseb tihe kamar muldade ärakannet isegi väga järskudel kallakpindadel. Taimestik Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Vaade Haanja kõrgustikult Võru suunas Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a. loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk, mis siinmail on reeglina kõrgekasvuline. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini.
sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Loodusvarad Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Haanja vallas asuvad järvemuda (roheline) leiukohad (Kavadi järv, Vaskna järv ja Külajärv,
Niitmise ja karjatamise mõjul Gk, G0, G(0), GI soostunud rohumaad G0, G(0), GI fütopr. 11 3 Mg ha-1 a-1; kuivendamisel 5055 hp.: enamik põllukultuure, Lubikaloo leht- ja okaspuu segametsad IVVa, alusmets liigirikas kergematel lõimistel põldheinad Sügavamatel Gk sõnajala (III), angervaksa (IIIII) või osja (IVV) kkt. leht- ja leht- LPG fütopr. 913 Mg ha-1 a-1; kuivendamisel 4348 hp.: põldhein, kaer okaspuu segapuistutega sooviku- ja salumetsad, alusmets liigirikas LkG fütopr. 811 Mg ha-1 a-1; ei sobi kultuuristamiseks (35 hp. perspektiiv), kui siis LPG ja LkG karusamblamännikud ja kuusikud (III IV), alusmets hõre või puudub, põldhein puhmarindes mustikas, pohl, sinikas LG fütopr. 68 Mg ha-1 a-1; harimiseks ei sobi LG sinika ja sinika-kanarbiku rabastuvad männikud (IVVa), ülekaalus puhmarinne
kopsurohi, salu- tähthein jt. Kultiveeritakse KU, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le ja Sa, istutades liiki kuni 3000 tk ha-le. Laialehiste lehtpuude - enamusega puistud on säilinud vähesel arvul vaid Abruka saarel, Puhtus ja kitsaste ribadena jõeorgudes Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis. Enamasti on meil tegemist kuuse-, kase- ja haavaenamusega segapuistutega. Kasvukohatüübi osatähtsus on suurem Ida- ja Kesk-Eestis, moodustades kuni 5% riigimetsadest ja kuni 9,5 % kogu metsamaast. Sõnajala kasvukohatüüp (sj) Salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt läbivooluga lammi- ja moldorgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad (GO), küllastunud gleimullad (G(O)) ja küllastunud turvastunud mullad (GO1). Mikroreljeef mätlik
annaabi.ee 
