männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat. Alusmets kui esineb on hõre. [7] Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Suurema küllastusastmega madalamatel kohtadel asuvate gleimuldadele on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud: esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alusmets keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu rohurinne on lopsakas ja liigirikas. [2] Leostunud ja leetjad mullad on parimad põllumullad ja üldjuhul ei peaks need kuuluma metsastamisele
lubika-jussheina, raudtarna, ääristarna ja tulika – luht-kastevarre kooslused. Allikalisi soostunud rohumaid võib esineda survelise põhjaveega leostunud gleimuldadel, kus on levinud villpea-niitja tarna, raudtarna ja ümartarna kooslused, milles peamiseks samblaliigiks on sirbikud. (Mullateadus 2012) Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Suurema küllastusastmega gleimuldadel on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud; esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alumets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu rohurinne on lopsakas ja liigirikas (paljud sõnajala- ja tarnaliigid, angervaks, seaohakas, 7 sookastik, kõrvenõges jt)
sinilille-jänesekapsa või naadi kasvukohatüüpi. Tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredamas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Leostund gleimuld metsastumise korral moodustuvad leostunud gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Alusmets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). [2] Leostunud muld leostunud muldade metsad kuuluvad valdavalt sinilille kasvukohatüüpi- tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja sürjametsadega. Puistudest domineerivad kuusikud, vähem on männikuid ja kaasikuid. Alusmets on hõre või keskmiselt tihe ning sagedasemad liigid on pihlakas, sarapuu, kuslapuu, paakspuu ja mage sõstar. Alustaimestik on liigirikas ja
annaabi.ee 
