Kõrgus 6-8 km, paksus 100m kuni mõni km Rünkvihmapilved Võimsate tõusvate õhuvooludega arenenud suured pilvemassiivid, mis katavad kogu taeva. Alus paikneb 0,4-1 km kõrgusel, paksus on mitu km. Maapinnalt näemetumesinist alust. Annavad hoogvihma, millega sageli kaasneb äike. Nimetatakse ka äikesepilvedeks Kihtvihmapilved Paksud tumehallid pilved, millest tuleb laussademeid. Koostiselt segapilved, harvem vesi- või jääpilved. Aluse kõrgus 0,1-1 km, paksus umbes 1 km Kihtpilved Ühtlane tume pilvkate, mis katab suurema osa või kogu taeva. Aluse kõrgus 0,1-0,7 km, paksus 0,2-0,8 km Kõrgkihtpilved Ühtlane, hall-sinaka varjundiga pilvekiht, katab suurema osa või kogu taeva. Aluse kõrgus on 3-5 km, paksus 1-2 km Kõrgrünkpilved Valged, mõnikord sinaka varjundiga pilvetükkide kobarad,
omaduse järgi 36. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Morfoloogiline klassifikatsioon pilvede välise kuju järgi. I klass. Ülemise kihi pilved KIUD kõrgemal kui 6000 m; koosnevad jääkristallidest; veesisaldus väga väike; sademeid ei anna. - Kiudpilved Cirrus (Ci) - Kiudrünkpilved - Cirrocumulus (Cc) - Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) II klass. Keskmised pilved KÕRG 2500-6000 m kõrgusel; koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest (segapilved); tavaliselt sademeid ei anna. - Kõrgrünkpilved Altocumulus (Ac) - Kõrgkihtpilved Altostratus (As) III klass. Alumise kihi pilved. KIHT 100-2000 m; päike läbi ei paista; enamasti vesi- või segapilved; sademete hulk erineb liigiti. - Kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc) - Kihtpilved Stratus (St) - Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK
Ülemised pilved: kiud, kiudrünk, kiudkiht. Veesisaldus väike, heledad. tekivad väga madala temperatuuri tõttu veeauru sublimeerimisel. Keskmised pilved: kõrgrünk, kõrgkiht. Segapilved. Alumised pilved: kihtrünk, kihtpilved, kihtvihmapilved. Paksud tumedad, päike läbi ei paista. Vertikaalselt arenevad pilved tekivad sooja ja niiske õhu vertikaalsel tõusmisel, mille puhul õhk jahtub adiabaatiliselt. Rünk ja rünksajupilved. Coriolise jõud
o Altostratus praecipitans As pr Kihtsajupilved Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Harilikult moodustavad nad ühtlase tumehalli või sinaka, mõnikord kollaka jumega pilvemassi üksikute tumedamate viirgude või murrujoontega. Selle pilvemassi paksus võib olla kuni 10 kilomeetrit, tihti on pilvekihis tühikuid. Kihtsajupilved on segapilved; nad koosnevad nii veepiisakestest kui ka lumehelvestest ja jääkristallidest, seetõttu on nad sajurohked. Kihtsajupilved tekivad kõrgusevahemikus 1,53 (35) km, aga mõnikord võib nende alumine piir olla kõrgusel 100200 meetrit ja isegi madalamal. Kihtsajupilvede teke on seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega. 5
kerged sademed; w=0,2-0,5 g/m3 Alumised pilved h < 2 km Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc H=0,6 1,5 km; Z=0,2-0,8 km; veepiisad (harvem jääkristallid); w=0,1-0,5 g/m3, sademeid tavaliselt ei anna Kihtpilved Stratus St H=0,1-0,7 km; Z=0,2-0,8 km; põhiliselt veepiisad, harvem jääkristallid; mõnikord sajab uduvihma; w=0,1-0,5 g/m3 Kihtvihmapilved Nimbostratus Ns H=0,1-1 km; Z=mõni km; segapilved; laussadu; w=0,1-0,5 g/m3 Vertikaalse arenguga pilved Rünkpilved - Cumulus Cu H=0,8-1,5 km; Z=0,8-1,5 km; vesipilved; sademeid ei anna; w=0,2-0,3 g/m3 Rünkvihmapilved Cumulonimbus Cb H=0,4-1,0 km; Z=mõni km; veepiisad (ülemine osa jääkristallid) Hoogsadu koos rahega; w=0,5- 2 g/m3 22. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise
kondensatsioonituumade arv hulgad atmosfääris.Pilvede tekkimiseks jääskelettidest. Liigid:Agregaatoleku mõnekümnest tuhandest mõnesaja peab tõusma ja jahtuma kastepunktini. See 3)Segapilved(Cb,Ns,As)koosnevad nii järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lu tuhandei 1 cm 3 kohta. Õhuvoolud tähendab, õhk peab jahtuma, et temas olev vedelatest kui tahketest elementidest. Ns mi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi ning turbulentne segunemine veeaur muutuks küllastavaks ja sadestuks
annaabi.ee 
