Kaardimakse, mida 20sajand põgusalt tundis, on muutunud igapäevaseks ja isegi populaarsemaks kui deposiitmakse. Ka kunstivaldkonnas toimus kiire murrang. Moodsas kunstis on palju kunstivoole. Värvide kooskõla, joonistuse täpsus moodsakunsti esindajad hallavad neist loobuma. Peamisteks kunstivooludeks on näiteks kubism ja fovism. Viimase eesmärk on tabada kunstniku hetkelist meeleolu ning kasutatakse puhtaid ja selgeid värve (need on peaaegu segamatud). Fovismile on iseloomulik julgus, esemeid on maalitud justkui värvilaikudena. Foovid ei pööranud tähelepanu varjude ja valguse kujutamisele. Loomingus esines palju ebareaalseid kujutisi, näiteks roheline taevas, lillad puud. Kubismi eesmärgiks on looduslike vormide moonutamine ja kujutamine geomeetriliselt. Valitsevad pruunid, hallid, rohekad toonid, tähtsamateks peetakse pindu ja jooni. Tekkis futuristlik liikumine, mille
üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust. Fovism ja ekspressionism: 1903 aastal astutati Sügissalong, mis eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, korraldati ka mälestusnäitusi suurte postimpressioniste loomingust. 1905 aastal toimus seal näitus, keda hakati kutsuma foovideks (metsikud). Foovid: puhtad segamatud värvid hoogsate erineva suurusega laikudena. Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele. Keskne kuju oli Henri Matisse (eelkõige tähtis väljendus, tööd on tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu
- Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi ja tavaliselt ka ühe tunnuse. - Kromosoom - rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine (DNA), mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Inimese rakus on 46 kromosoomi (23 kromosoomipaari sugurakkudes aga poole vahem). 18.Mendeli seadused ja nende rakendamine Mendel avastas oma katsete analüüsil geenid kui pärilikkuse püsivad ja segamatud tegurid ning nende äarandumise ja avaldumise seaduspärasused. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid, mis on kasutusel veel tänapaevalgi. - I seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. - II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine
annaabi.ee 
