kohustusest, kes asja muretseb, seisneb tööde tegemises või muude teenuste osutamises. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist töövõtuga. See aga tähendab, et lepingu olemuse kindlaksmääramisel tuleb hinnata tehtava töö väärtust ja asja väärtust. Kui töö väärtus on asja väärtusest suurem, siis on tegemist töövõtulepinguga. Vaatamata väljatoodud tõlgendusreeglitele võib siiski poolte vahel sõlmida nn segalepinguid, mis on suunatud asja valmistamisele ja võõrandamisele ning mille suhtes kohaldatakse nii müügilepingu kui ka töövõtulepingu kohta käivaid sätteid. Antud lepingutes tuleb eraldi vaadata lepingupoolte kohustusi, mis on suunatud asja müümisele ja teenuse osutamisele, ehk töö tegemisele. Sõlmimine: Nagu eelpool öeldud sõlmivad isikud omavahel müügilepinguid mõtlemata nimetatud lepingute sõlmimisele, lähtudes samal ajal põhimõttest, et leping on kirjalik dokument
Lepingu määratlemisel on oluline lepingu eesmärk ja lepingu kui terviku õiguslik iseloom. HL-ga on tegemist siis kui isik on kohustatud haldusõiguse normi alusel tasu maksma. Kui seda ei ole, siis on rahalised kohustused seotud eraõiguslike aspektidega. Vastav leping võib sisaldada mõlemaid komponente, ehk lepingul puudub ühtne õiguslik kval. Lepinguõiguses kehtib ühtne õiguslik põhimõte, mille kohaselt ei saa olla segalepinguid. Tuleb lähtuda nn absorbtsiooni printsiibist – mille kohaselt terve lepingu suhtes kohaldatavad normid, ehk lepingu tüübi määrab ära kõige määravam osa. Lepingu avalik õiguslik osa automaatselt domineerivaks, vaatamata tema tegelikule osale lepingust. Kui leping sisaldab vähemalt ühe mitte ebaolulise avalik õiguslik kohustuse või seda kohustust käsitleb, on tegemist halduslepinguga.
kui haldusleping sõlmiti tema poolt esitatud vale- või mittetäielike andmete alusel haldusleping sõlmiti haldusorgani ähvardamise, petmise vm sellisel viisil õigusvastase mõjutamise tulemusena. 43 Reaalses elus nn puhtaid halduslepinguid pole, sest tavaliselt sisaldavad need ka eraõiguslikke tingimusi. Kehtib ühtse õigusliku iseloomu printsiip ei saa olla segalepinguid. Tuleb lähtuda nn absorptsiooni printsiibist, mille kohaselt terve lepingu suhtes kohaldatavad normid määrab lepingu kõige domineerivam osa. Lepingu avalik-õiguslik osa loetakse automaatselt domineerivaks, vaatamata tema tegelikule osale õigussuhtes. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). B. PIIRAMATU ARVU JUHTUMITE REGULEERIMISEKS.
annaabi.ee 
