Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"segakoostise" - 5 õppematerjali

Geograafia kivimid ja erinevad tekkeviisid
4
docx

Geograafia kivimid ja erinevad tekkeviisid

liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus Maa-alune kaevandamine maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith Maavarad MAAVARASE RIKASTAMINE- mittekasulikud osad eraldatakse MAAVARASE RIKASTAMINE- mittekasulikud osad eraldatakse mandrijäätekkelised mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk Meretekkelised moondekivimid- gneiss, marmor moreen- liustike kuhjatud, segakoostise ja -lõimumisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete(kvaternaar) moreen- liustike kuhjatud, segakoostise ja -lõimumisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete(kvaternaar) Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
Geograafia arvestus
2
docx

Geograafia arvestus

kivimeil. 3.2 Pinnakate Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudeda kivimid, mis Eesti alale kujunenud jääaegade ja jäävaheaegade jooskul. Pinnakatte moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem moodustunud setted. Sete on kivmite murendist või organismide jäänustest joosnev pude aine. Peamiseks pinnakattematerjaliks on moreen- liustike kuhjatud, segakoostise ja- lõimisega, sorteerimata ja ümardamata osadest koosnev sete ehk erineva suurustega kivimiosakeste segu. Rändrahn- on mandrijää eialgsest asukohast eemale kantud suur kivi. Kivikülv- on rändrahnude kogu. Mineraalsed setted: Liustikujõgede setted - kruus ja jämedateraline liiv Jääjärvede setted -liiv, savi ja viirsavi Jääajajärgsed setted - kivi, kuurs, klibu Elutekkelised setted :

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Eesti asend ja geoloogiline ehitus
2
doc

Eesti asend ja geoloogiline ehitus

7. Selgita mõisted: a) platvorm ­ tektooniliselt väheliikuv ulatuslik maakoore osa, mis koosneb kurdunud kivimitega aluskorrast ning kurdumata kivimite ja setetega pealiskorrast. b) pealiskord ­ aluskorda kattev kurrutamata kivimitest koosnev platvormi pealmine osa. c) aluskord ­ platvormi alumine osa, mis koosneb kurrutatud kristalsetest kivimitest ning ulatub sügavale maapõue. d) moreen ­ liustike kuhjatud, segakoostise ja ­lõimisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete. e) rändrahn ­ mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi; üle 10 m diameetriga kristalseist kivimeist rändrahnu nimetatakse hiidrahnuks. f) kivikülv ­ palju rändrahne koos moodustavad selle. g) pinnakate ­ pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa. h) fossiil ­ kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism

Geograafia → Geograafia
171 allalaadimist
Mõistete seletav sõnastik-pikk
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

jaamades. Monitooringujaamad rajatakse inimtegevusest mõjutamata v. võimalikult vähe mõjutatud aladele (foonaladele), inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele ja nende siirdealadele. Võib olla kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne. Bioloogiline m. ­ elustiku ajalise ja ruumilise muutuse monitooring. Monofaagid ­ kitsalt ühele toiduobjektile spetsialiseerunud loomad. Vastand on polüfaagid. Moreen ­ liustike kuhjatud, segakoostise ja ­lõimisega, sorteerumata ja ümardumata osadest koosnev sete. Moreen kujuneb liustikule varisenud või sellesse jääkünde tõttu sattunud kivimeist, mida jää liikudes purustab, segab ning peatudes või taandudes oma serva ette ja külgedele setitab. Mortmass ­ taimede, seente ja loomade mitmesuguses lagunemisastmes jäänused. Mosaiiksus ­ taimekoosluse osakoosluste (mikrotsönooside, fragmentide) koosesinemine ja ruumiline vaheldumine taimkattes. Nt

Bioloogia → Bioloogia
95 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

), mis näitab turbamulla toitainesisaldust ja veereiimi. Metsatüüp ­ s.o. taimekooslus, mis eristatakse enamuspuuliigi järgi iga kasvukohatüübi piires. (Laiemas mõttes võib kasutada ka mõistet taimekooslus). Metsatüübid/taimekooslused on näiteks leesikaloo-männik, lodukaasik, madalsoo- kuusik, jänesekapsa-kuusik jne. Moldorg ­ laugete veerudega U-kujuline org, mille põhjast väikese osa hõlmab jõesäng. Moreen ­ liustike kuhjatud, segakoostise ja ­lõimisega, sorteerumata ja ümardumata osadest koosnev sete. Eestis on valdavalt põhimoreenist tekkinud voored (nt. Jõgevamaal) ja lainjad moreentasandikud. Pinnamoreen katab Lõuna-Eesti mõhnasid. Moreenidel on kujunenud viljakad kamarmullad; kallakpindadel võivad need alluda erosioonile. Karbonaadirohke moreen on soodus liigirohkeile aruniitudele, salu- ja sürjametsadele. Mulla horisondid -

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun