Ebaõnnestumisel võivad olla erinevad põhjused. Sissejuhatus on * igav ja pikaleveninud, * liiga keeruline, * laialivalguv ning juhib kuulajate mõtted teemast kõrvale. Kõneleja hakkab vabandama, * et ta pole korralikult valmistunud; * et tegelikult pole ta mingi kõnemees, aga tal paluti esineda. Kõneleja ei saavuta kuulajatega head kontakti, kui ta teeb kuulajatele etteheiteid. See on ka põhjus, miks lektorid ei taha hilinejatele või segajatele kohe alguses märkusi teha. 3.3. Teemaarendus Öelda saab lühidalt, hoopis rohkem kulub sõnu varjamaks seda, et sul pole midagi öelda. Arvo Valton Kõneleja peamine eesmärk on olla mõistetav, seega peab kõne olema sisukas, aga samal ajal lihtne ja arusaadav, emotsionaalne ning piisavalt tihe. * Sisukas kõnes on palju olulist informatsiooni. Kõneleja on kompetentne valdkonnas, millest ta räägib. * Emotsionaalne kõne on vaheldusrikas ja kujundlik, seda on huvitav jälgida. Lektor
Pigem treenid üldist oskust informatsiooni vastu võtta. Kas on midagi mille puhul viletsam töömälu võiks kasulikuks osutuda? - Rohkem ’otseteid’ – tugeva töömäluga analüüsitakse liiga palju - Vastupanu ärevusele – ärevus takistab ülesannete lahendamisest, halva mäluga teavad nkn et ülesanne võib ebaõnnestuda ja sellest pole hullu - Laiem tähelepanu, kuid suurem vastuvõtlikkus segajatele - - Loovamad lahendused EMOTSIOONID Kumb on enne, emotsioon või kognitsioon? - Emotsioon ja tunnetus on osaliselt sõltumatud, afektiivne töötlus varasem ja kiirem - Igasugusele afektile eelneb hinnangu andmine, mis võib olla teadvustamata - Praimimine – - Afektiivse esmasuse hüpotees – stiimulite luhtsad afektiivsed omadused kodeeritakse kiiresti, teadvustamata Hinnangute andmine emotsioonile
• Kasutage otsest käitumisele suunatud kõnet, näiteks: „Seame end valmis ... pilgud siia ... kirjeldus piisav; see toimib asjakohase suunamisena (lk 85). Vahel tuleb lisada käitumuslik juhis. kuulame... tänan“. „Näod siiapoole ja kuulake, tänan.“ Seejärel annab õpetaja hoomamisaega (alates lk 102) ja taas- • Reageerige lühidalt segajatele nagu liiga rahutult tooliga kiikumine, isekeskis lobisemi- keskendab tähelepanu tunni sisule. ne, lärmakas mängimine esemetega (näiteks pinalite või veepudelitega) samal ajal, kui edastate märguande endi valmispanekuks. Lühike, kirjeldav, suunav või meeldetuletav märguanne on küllaldane (vt allpool). „Tänan“ on selles kontekstis eelistatum kui „palun“
annaabi.ee 
