1. Neeme Korv: arvuti lapsed - Milline kasvatustegelikkus peegeldub antud arvamusesloost? See, et lapsi visatakse kooli, et las õpetajad tegelevad nendega ning ka kodus olgu lapsed omaette avutis ja ärgu segagu. Ning vanemad õhutavad lapsi olema pigem arvutis kui lugema raamatut, sest ka nemad ju omal ajal ei viitsinud raamatuid lugeda. - Kas nõustute sellega või mitte? Miks? Ma nõustun sellega, et pahatihti see nii kipub olema, kuid ei nõustu sellega, et nii tehakse. Nagu ka loo autor lõpus ütleb, siis vanemad peaksid ise tegelema enda lastega rohkem- käima muuseumis, kunstinäitusel, tegema sporti, mitte ei tohiks jätta lapsi arvuti ,,hoolde". Tuleks näha arvutist
ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vajalik on korrektsiooni so. lapse tunnetusprotsesside ja kogu isiksuse iseärasusi arvestava pedagoogiliste mõjutusvahendite süsteemi loomine ja kasutamine. Töö korraldamiseks erivajadusega lastega on vaja: õppida tundma erivajadusega last, mitte teha probleemi tema eripärast, puudest või kommetest; erivajadusega lapse kohalolek ärgu segagu ülejäänud rühma igapäevaelu; mitte jääda kaasa tundma ja haletsema last tema erivajaduse pärast; abistada last ainult selles, millega ta ise toime ei tule; kasutada selgeid ja väga konkreetseid korraldusi; kiita last õnnestumise korral, sest see tõstab tema enesehinnangut ning hinnangut ka teiste laste silmis; 5 aidata saavutada peenmotoorikas vajalik täpsus;
Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on talle antud ka täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Need, kes väidavad, et valijad ärgu segagu, sest nad "ei saa nagunii millestki aru", pole kindlasti demokraadid. Valimised Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliselt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes
Ka demokraatlikus poliitikas valitseb konkurents huvide elluviimise ja võimule saamise nimel. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on talle antud ka täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Need, kes väidavad, et valijad ärgu segagu, sest nad „ei saa nagunii millestki aru”, pole kindlasti demokraadid. 5 Kodanikud, huvid ja demokraatia 2. Vabad valimised 2.1 Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang režiimi demokraatlikkusele. Ajalooliselt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega.
annaabi.ee 
