• soome laenud (<1%) • muud laenud (<1%) Indoeuroopa ja indoiraani laenud (3000–1000 eKr; 23–43 tüve) • sm-u, sm-permi, sm-volga(, lms) algkeelde indoeuroopa (hiljem indoiraani) algkeelest • näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest • vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar, tarvas, varss, taevas, marras, suur, sada, arva-, iva, mesi, ora, puhas, põrsas, sarv, viha Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 94–156 tüve) • segaasustuse tagajärjel; laenud valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) • somaatilised: hammas, kael, karv, reis • olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder • loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein • ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber • värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske • mütoloogia: põrgu, taevas(?) • arvsõnad: tuhat
pükstega. Vesti on 19.saj. esimesel poolel kantud peamiselt talvell piduliku ülikonnaga. Vesti hõlmad tehti kas potisinisest villasest või mõnest kirjust riidest, selg linasest kangast. Vestid olid püstkraega, neid tehti nii ühe kui kahe nööbireaga hõlmadega. Vestiväel kirikusse ei mindud, kuid pulmas tantsitud küll. Üldiseks said vestid alles 19.saj. teisel poolel linnamoeliste ülikondade juures. Kaelarätikut kandsid lisaku mehed samal viisil kui sealse segaasustuse mehedki lõua all ühes sõlmes. Sellist räti kandmise viisi nimetatud vene moeks. üksikjuhtudel on 19.saj. esimesel poolel kantud kaelarätte ka Lääne-Alutagusel,kuid teisiti. Nimelt toodi rullikeeratud räti otsad kukla tagant läbi ja sõlmiti kurgu alla lipsu. Reeglina aga käinud Ida-Virumaa mehed rind eest lahti, oli seljas mis tahes ja ilm milline tahes, ainult hõbesõlg paistmas. üldiseks said kaelarätikud koos linnamoeliste ülikondadega. Juuksed, habe
1). Tartu: Eesti Kirjastusühisus “Postimees”. J.Meomutteli ja A.Nigoli toodud andmed eesti asunduste kohta pole üks-üheselt võrreldavad asunduse mõiste täpse määratlematuse tõttu. Samuti polnud J.Meomutteli nimestik nii täielik, sest rea hiljuti loodud asunduste kohta, eriti Siberis, polnud ta veel teateid saanud. Küll aga tulevad võrdlusest hästi välja üldtendentsid. Läti alal 1918. loendatud 12 asundusest 6 asusid etnilisel piirialal segaasustuse alal, Jenissei piirkonnas asunud 22 asundusest 4 olid setu asundused. 1850.aastate lõpu- 1860.aastate alguse esimesele eestlasi kodumaalt kaugemale viinud väljarändamislainele järgnes poole sajandi jooksul mitmeid uusi. 1868.-1869. aasta näljahäda, mis puudutas valusamini Lääne- ja Saaremaad, viis hulga saarlasi ja hiidlasi, aga ka teisi Eesti elanikke Põhja-Kaukaasiasse. Kubanimaa ja Kalmõki stepialadele ning Kaukasuse eelmäestiku nõlvadele rajati mitmeid suuri ja
Kaudlaenud: teiste keelte vahendusel (admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr) 45–49% kõigist tüvedest on laentüved v.a võõrtüved. Indoeuroopa ja indoiraani laenud (3000–1000 eKr; 18–46 tüve) sm-u, sm-permi, sm-volga(, lms) algkeelde indoeuroopa (hiljem indoiraani) algkeelest, näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest: vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar, Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 162–235 tüve) segaasustuse tagajärjel; laenud ka valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) somaatilised: hammas, kael, karv, reis olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske mütoloogia: põrgu, taevas (?) arvsõnad: tuhat
annaabi.ee 
