on võimalik teha erinevaid esitlusi, otsida internetist infot. Internetist võib leida sama palju teavet kui entsüklopeediast, kui vahest isegi mitte rohkem. Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis kohe olemas ning võimaldab igasuguseid tehteid teha. Sama lugu on näiteks veel kella, kalendri või muu seesugusega. Arvutil on samuti ka omad miinused. Ma usun, et enamik inimesi, kes arvutit kasutavad, on mõnikord end selle ette unustanud. Küllap oleme siis leidnud mingisuguse video, artikli või muu sellise. Kuid see on ausalt öeldes täielik ajaraisk. Teised suured ajaraiskaja on arvutimängud. Need on tavaliselt mõeldud lastele ning üldiselt sisaldavad suures koguses vägivalda ja roppusi. Jah, need võivad olla küll põnevad ja
Nimelt saaksid õpilased koostada endale ise tunniplaani. Jah, meil on teatud ained, mida gümnaasiumis valida saame. Kuid neid tunde on vähe. Sellise süsteemi korral valikski iga laps endale meelepärase tunniplaani(kindlasti oleks seal teatud kohustuslikud ained, nagu nt: matemaatika, eesti keel). Vaevalt leiduks selliseid, kes valivad endale tunnid, mis neile üldse ei meeldi. Koolist heidetakse tavaliselt välja õpilased, kellel ongi käitumise jm seesugusega probleeme. Kuid miks tekivad probleemid? See kõik tulebki selle juurde tagasi, et ei viitsita tunnis kaasa teha/ ei saada aru. Aga ega siis käitumis probleemid ainult gümnaasiumis ei ole. Ka kutsekoolidega on sama. Õpilased, kes kaasa ei tee on terve põhikooli niimoodi veetnud, ning nüüd jätkavad seda. See on nagu loll harjumus millest lahti ei saa. Kui sa ikka kõik kooliaastad laiseldes veetnud oled, siis vaevalt suudad sa ennast ühe aastaga
leiutama. Tuupida ta ei viitsi. Maru. Christoffer Palm- riiakas poiss. Tal on rikkad vanemad. Emilia Ridderfjell- klassi kõige vaiksem inimene. Ma ei tea temast midagi. Ma arvan, et ta armastab hobuseid. Tina Roininen klassi kõige vanem. Muidu tore, ainult et armastab hobuseid. Klas ``Klimp ´´ Svensson- libahunt, kes mängib inimlast. Klimbi isal on kohutavalt inetu räkkariauto, mis küll midagi väärt ei ole. Ma tean Klimbist palju, kuid ma ei taha seesugusega päevikut rikkuda. 6 Björn ´´ Karu `` Zetterström- teatud tüdrukute hulgas väga populaarne. Ma ei tea miks. Ta on kole. Kuid ta on hea tõstja. Õpetaja Sonja Ek- täitsa talutav. Armastab hobuseid. See küll tore pole. Kokkuvõte Mulle väga meeldis see raamat ma sain korraliku kõhutäie naerda ja ma kavatsen lugeda ka teisi osasid. Kasutatud kirjandus
Rassi ning ka tema sõprade kuritegelik tee ka lõpu leidis. Esimene kord jääb alatiseks meelde; kuidas sa hakkad tundma oma pulsilööke sellel randmesse soonival metallil. Varasemalt on kirjutanud paljud erinevad autorid noortest, kelle ellu tulevad esimene armastus, vägivald ning narkootikumid. Noored, kes on äsja astunud allakäigutrepi poole, loodavad, et kõik lõppeb peagi, kuid see pole nii. Enne hakatakse neid ähvardama tapmiskatsete ja muu seesugusega, mis ohustavad ka noore inimese lähedasi. Iga inimene peaks kas või korra oma nooruses uskuma, et surm on ukse taga, sest ainult siis jõuab ta üles lugeda kõik selle, mis talle tegelikult kallis on. Just seesuguse põhimõttega suutis film ka mind panna mõtlema, et mis mulle elus kallis on ning mida rohkem sellele mõelda, seda vähem neid asju on. Peamiselt olengi hakanud mõtlema oma sõprusringkonna peale, mis on küll suur, kuid kalleid inimesi leidub seal vähe.
Teoses meeldis mulle autori eriti osav sõnakasutus, kuid kindlasti oli siin suur roll ka tõlkijal. Kõik need riimuvad laused olid niivõrd kaasahaaravad ja mõtlemapanevad. Eriti põnev oli aga lugeda Tartuffe'ile suhu pandud lauseid, millest kõige meeldejäävamaks võib kindlasti pidada vestlusi Elmire'iga. Teisest küljest olid need aga naljakad, sest mees ju ei teadnud, et naine oli teadlik, et tegemist on petisega ning mitte lihtsalt petisega, vaid seesugusega, kes on temasse ka sügavalt armunud. Eriti ehedalt on meeles vestlus, kus Tartuffe kiidab taevani naise peent pitsist kaelarätti. Tolleaegne imal flirtimismeetod viis suurnurgad tugevasti üles poole. Mulle on alati avaldanud muljet, kuidas vanasti oli viisakus siiski suhtluse üks tähtsamaid aspekte. Teietamine ka kõige lähedamastega oli täiesti tavaline nähtus, see oli pigem norm kui erand.
annaabi.ee 
