(TÜVHK fuajee, Grand Hotell Viljandi restoran). 2) tekitasime tunde, et meie ,,katseloomana" tegutsev inimene on võtnud tuima, aga püsiva vaatluse alla just need konkreetsed isikud, keda ta hetkel jälgib (Viljandi kohvik). 3) kui tundus, et kasutatakse liigselt ignoreerimistaktikat, võtsime kasutusele pisut ,,vägivaldsemad" võtted, lastes meie katseisikul liibuda vastu klaasi, teha kiireid agressiivsena tunduvaid liigutusi või ,,teha seesolijatele teatrit". 4) sel hetkel kui näis, et oleme vaadelduilt kätte saanud kõik, mis nad meile pakkuda kavatsevad, sisenes meie katseisik ruumi ja seletas, millega on tegemist. Filmisime (ise nähtamatuks jäädes) üles kogu protsessi, üritades saadud materjali ja kogemuste põhjal järeldada, millised on suhtumise erinevused nii ealises, arvulises kui meiepoolsest näivusest tekkinud olukorras. Seda tehes püüdsime samas mõista just põhjamaalastele omaseid käitumismalle -
palganõudmistega. Moodustatud on omapärane rinkaitse väljasolijate ehk töötute suhtes, kes ei ole oma tööjõu pakkumisega konkurentsivõimelised. Peamine põhjus on tööjõu käibega seotud kulud. Nendeks on töötajate palkamise, väljaõpetamise ja vallandamise kulud. Selle asemel, et maksta kõrgeid vallandamistoetusi, teha kulutusi personali otsimisega tegelevatele firmadele ja lõpuks veel töötajaid välja õpetada, eelistavad ettevõtjad maksta juba seesolijatele kõrgemat palka, mis süvendab veelgi töötust. 2) Ametiühing sõlmib tööandjatega pikaajalisi palgalepinguid. Nüüd, kui töötus on suhteliselt kõrge, jäävad paljud ametiühinguliikmed töötus ja langevad ametiühingu kaitsva tiiva alt välja. Ametiühin läheb uuele läbirääkimiste ringile juba väiksema töötajate arvuga. Palj tõuseb jälle, osa jääb jälle töötuks jne. Tulemuseks on töötuse kasv. 77
Ugandi ja Sakala ristimise ning pooleaastase sõjas toimunud pausi järel oli järgmiseks loogiliseks rünnakuobjektiks Läänemaa ja selle Riiale lähim kihelkond Soontagana. 1215./1216. aasta vahetuse paiku kogunes Riia sakslastest, orduvendadest, ristisõdijatest, liivlastest ja latgalitest vägi, mis liikus mööda merejääd Soontaganasse, kus peale külade rüüstamist asuti piirama Soontagana linnust. Püstitatud piiramistornist heidetud odade ja lastud nooltega õnnestus neil seesolijatele märkimisväärseid kaotusi põhjustada, lisaks tekkis linnuse kaitsjatel puudus veest ja toidust. Sellises olukorras algasid lahingu üheksandal päeval rahuläbirääkimised. Soontaganalased nõustusid piirajate esitatud tingimustega ristiusk vastu võtta ja ülikute pojad pantvangideks anda ning rahu sõlmitigi. Üheteistkümnendal päeval lubati linnusesse siseneda preestril, kes seal olnud inimesed ristis, ja seejärel pöördus vägi tagasi. Sõjakäik Saaremaale
Ametiühing kehtestab oma liikmetele sellise palga, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast. See aga toob kaasa tööpuuduse. Sees- ja väljasolijate teooria ametiühingute liikmeid ja teisi hõivatuid nimetatakse seesolijateks ja neid, kes ei ole hõivatud väljasolijateks. Nad on üksteisest eraldatud majanduslike barjääridega seesolijad kaitsevad oma töökohti kõrgendatud palganõudmistega, kulude tähtsus etevõtted eelistavad maksta kõrgemat palka seesolijatele selle asemel, et maksta vallandamiskulusid ja uusi välja koolitada. Sotsiaalne barjäär seesolijate vaenulikkus väljasolijate suhtes, kes on nõus tööle tulema madalama palgaga. Efektiivsuspalga teooria ettevõtjal on kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat palka, sest see tagab töötajate lojaalsuse ja töö kõrge tootlikkuse. Kui töötajad tajuvad, et nende tööd hinnatakse ja nendega jagatakse lisakasumit, on nad motiveeritumad suureneb kasum veelgi
annaabi.ee 
