omaduseks, mis mjutab nnetunnet, on see, kuivrd inimene kogeb oma elus positiivseid ja negatiivseid emotsioone ehk milline on tema meeleolu philaad. Meelelaadi mrab ra see, kas inimese elus domineerivad positiivsed vi negatiivsed tunded. Kuidas ra tunda, milline on iga inimese philine meelelaad? Sellele ksimusele vastuse saamiseks piisab sna lihtsatest thelepanekutest: niteks enda puhul saame me jlgida, kas mrkame enda mber ja enda seeski pigem head kui halba, kui juhtub mingisugune nnetus vi aps, kas vtame siis seda kui "karistust" vi kui vimalust ppimiseks .On selge, et positiivse meelelaadiga inimene keskendub oma elus pigem heale, ehk teisisnu ritab elust lbi minna naerusuiselt ning vtta probleeme kui uusi vljakutseid. Nemad tunnevad end ka nnelikumana ja rahulolevaina ning nad julgevad elda, et nad on nnelikud. Lisaks mjutab nne enesehinnang ning ka enesekindlus. Kui me oleme vga
Heinrich Mann on öelnud ,,Haridus on see, mis kindlustab iseseisvuse". Kuid kes või mis ohustab Eestit. Kas tõesti võib esialgu olla suurimaks ohuallikaks meie ise, kui me ei pööra suuremat rõhku harimatuse kasvule. Skandaalne soome kirjanik Johan Bäckman ennustab Eesti iseseisvust veel kümneks aastaks. Bäckmann väidab, et selle põhjuseks on president Ilvese ja peaminister Ansipi aetav apartheidi poliitika. Tõetera võib siin seeski olla, sest praeguses Eestis võib täheldada rahvuste eraldamist ja ühe rahvagrupi ülemvõimu kindlustamist. Põhimõteliselt samal seisukohal olid 5. septembril eetris olnud saate ,,Vabariigi kodanikud" külalised. Saate külalised olid üksmeelel, et Eesti peab panustama sisejulgeolekusse ning vene keelt kõnelevate inimeste integreerimisse Eesti ühiskonda. Kuid president Ilves on endiselt enesekindel, väites Vabadussõjas langenute mälestussamba
P ja V jäävad hundi kõhtu. Kõrvad-silmad-käed-suu Jahimees päästis P ja V ära, P pani H Lõpus otsene moraal noortele neidudele: „Ma ütlen küll kive kõhtu ja H kukkus surnult maha. „hunt“, aga mõtlen hoopis neid „hunte“, kes hulguvad linnatänavail ja saadavad mahedat juttu puhudes tüdrukuid P loeb moraali: „Elu seeski ei jookse sa koduukseni. Teadke siis, tüdrukud, et need „hundid“ on enam üksi tee pealt ära metsa alla, kui metsas elavatest huntidest palju hullemad.“ ema on selle sulle ära keelanud.“ Järgmine kord pandi V juures uks lukku ja enne kui P koju läheb, veetakse õue