vitamiine. Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolestoroolitaset. Seda leidub võis, searasvas, margariinis, juustus, täispiimas ja muudes ainetes, mis sisaldavad eelnimetatuid. Ka koogid, küpsised ja muud pagaritooted sisaldavad küllastunud rasva. Küllastunud rasv tekitab südamehaiguse riski. Küllastunud rasv leidub taimsetes allikates peamiselt ja see on hea alternatiiv küllastunud rasvale. Seda leidub seesamis, päevalilles, sojas, oliivides ja mujal. Üle 60% rasvadest toidus on varjatud rasvad, mida silmaga ei ole näha. Neid leidub palju vorstis, juustus, munas ja kondiitritoodetes. Kui me ei saa rasvas leiduvaid rasvhappeid kätte, siis kaasneb sellega organismi energiadefitsiit. Ent selle ületarbimine toob ohud, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, suhkrutõbi, ja mitmed vähid. Küllastunud rasvade hulgas on lipiidid, mis annavad
eelnimetud toiduaineid. Koogikesed, küpsised ja muud pagaritooted- kõik nad sisaldavad küllastunud rasva. Mida vähem küllastunud rasva me sööme, seda parem. Suur küllastunud rasva tarbimine suurendab südamehaiguste riski. Küllastumata rasv on tavaliselt toatemperatuuril vedel ning me saame seda taimsetest allikatest. Küllastumata rasv on heaks alternatiiviks küllastunud rasvale. Seda saame taimsetest allikatest nagu näiteks seesamis, päevalill, soja, oliivid, makrell, sardiinid ja lõhe. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada
Mida vähem küllastunud rasva me sööme, seda parem. Suur küllastunud rasva tarbimine suurendab südamehaiguste riski. Küllastumata rasv on tavaliselt toatemperatuuril vedel ning me saame seda taimsetest allikatest. Küllastumata rasv on heaks alternatiiviks küllastunud rasvale. Seda saame taimsetest allikatest nagu näiteks seesamis, päevalill, soja, oliivid, makrell, sardiinid ja lõhe. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne