90-95% personaalarvutitest põhinevad mikroprotsessoritel, mis on 8086 otsesed järeltulijad (tunnevad 8086 käsustikku- nt. 8088, 80286, 80386, 80486, Pentium, Pentium II, Celeron, AMD K6 jt.). Anti seeriatootmisesse VI 1978.a. Protsessor töötas sagedustel 4,77; 8 või 10 MHz sisaldades 29000 transistori. 8088 -on 8086-ga käsustiku osas 100%-liselt ühilduv, kuid 8 bitise välise andmesiiniga. Sellel mikroprotsessoril põhinevad IBM PC ja IBM PC XT- kõigi PC-tüüpi arvutite "etalonid". Seeriatootmist alustati VI 1979.a. Protsessor töötas sagedustel 4,77 ja 8 MHz sisaldades 29000 transistori. 80286 -oli teine 16-bitine protsessor PC turul (XT oli ka sisemiselt 16 bitine). Areng XT-st oli märgatav. Algul pakuti 6, 8, 10, 12 Mhz sagedusega CPU-sid (central processing unit), hiljem lisandusid ka 16, 20, 25 Mhz. 286-st alates pakkus Intel ka matemaatikaprotsessoreid FPU (Co-processor ehk floating point unit, 286 puhul
Elektronarvutite tööstuslikku tootmist alustati viiekümnendate aastate alguses. Enam- vähem samal ajal algas nende projekteerimine ja valmistamine ka NSV Liidus. 1950. aastate esimesel poolel valmistati veel mitmeid elektronarvuteid. 1951. aastal Mauchly ja Eckerti juhtimisel ehitati UNIVAC (universaalne elektrondigitaalarvuti). See oli esimene arvuti, mis suutis töödelda peale arvude suvalisi sümboleid. Alustati firma UNIVAC elektronarvutite seeriatootmist. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output(sisend/väljund). See oli esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit. Samal aastal lõid Ukraina NSV TA Matemaatikainstituudi teadlased akadeemik S. Lebedevi (1902-1974) juhtimisel NSV Liidu esimese universaalne elektronarvuti ( ). Arvutis oli umbes 2000 elektronlampi. 1952. aastal ehitati elektronarvuti i eeskujul suurarvuti (). sooritas 8 00010 000 tehet
Elekter muutis ka inimeste igapäeavaelu. Arenenud maades tekkisid inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu :raadiovastuvõtja, külmkappe, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio.Elektrienergi kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid. Odavat ning vähenõudlikkurahvaautot üritati 1930.aatate lõpul luua ka Hitleri Saksamaal, kuid nn põrnikate seeriatootmist alustati alles pärast Teist maailasõda. Sisepõlemismootoreid rakendati laialdaselt ka lennukitööstuses. Kahe kohakuti paikneva tiivaga lennuki enk biblaaniasemele tuli ühetiivaline, sageli mitme mootoriga lennumasin. 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümmeaastat hiljem ületatiesimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastalka põhjanaba. Eestis algas reisijatevedu 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel
majandus kriis). Näiteks rahvamajanduse mingis harus (Näiteks: tööstuse- või energiakriis). Fordism - tööstuses kasutatav konveier süsteem (uutele harudele iseloomulik tootmis korraldus). Majanduse arengu põhijooni XX sajandil Tootmis korralduses iseloomustab fordismi pidev töö liikuval töölindil ehk konveieril. Kasvas tööviljakus ja tõusid palgad. Elektron arvutite kasutusele võtt, kui teaduslik-tehnilise pöörde tippsaavutus. 1951 aastal alustas USA firma UNIVAC arvutite seeriatootmist. USA teadlane Norbert Wiener pani oma töödega, mis ilmusid 1948-1950, aluse uuele teadusharule - küberneetikale. Selle aluseks oli Wieneri tähelepanek, et elusolendite närvitalituses, ühiskonnanähtustes ja automaat seadmete töös toimuvadt info liikumist ja kasutamist saab kirjeldada ühesuguste matemaatiliste seoste (võrrandite) abil. Küberneetika harudeks on: 1. Tehnoküberneetika - tegeleb keerukate automaat seadmetega. 2
mõne muu detaili oma käega üle mõõtis. Mõistagi pidi kontrollijal olema sellise ülesande täitmiseks hea teoreetiline ettevalmistus. "Don Quijote" autorina tuntud Miguel Cervantes kirjutas kuningas Felipele mitu palvekirja, kus palus end sellele kohale määrata, kuid talle öeldi ära põhjendusega, et Cervantes polnud ise kunagi galeooniga sõitnud. 16. sajandi keskel üritasid hispaanlased ka sõjalaevade seeriatootmist alustada – 1568. aastal valmis Biskaia lahe rannikul asuva Deusto asula ellingutel samade jooniste järgi tosin galeooni – sama praktikat rakendati ka edaspidi. Felipe II järeltulijad pidasid seeriatootmist siiski liiga kalliks ning edaspidi ehitati iga laev isemoodi – nagu varem kombeks. Galeoon kui laevatüüp Kui kvaliteedikontrolli mitte arvestada, oli galeooni ehitus üsna lihtne ega erinenud oluliselt Põhja-Euroopas levinud laevade omast
annaabi.ee 
