Väikesaarele viib Busuangast paat, enne mida tuleb võtta ette dziibiretk lennujaamast läbi dzungli jõesadamasse. Paat sõidab alguses mööda mangroovidega palistatud jõge suudmesse ja edasi juba merele. (4) Kevadel võib Dimakya saarest veidi kaugemal, korallrifist eemal kohata ka maailma suurimat kala vaalhaid ja koos temaga ujuda ning tunnetada oma väiksust. Vaalhai toitub nimelt planktonist ja on inimesele ohutu. (4) Korallide ja kirevate rifikalade ilu nautida, seepiaid ja merikilpkonni ning hiidkarpe vaadelda saab ka Dimakya ümbruses lihtsalt snorgeldades. Saarel matkates näete puu otsas rippuvaid lendkoeri. 7 (4) Dimakya saar on tuntud kahe tõmbenumbri poolest: laevavrakk ja merilehm. Saare läheduses asub Teises maailmasõjas põhja lastud Jaapani sõjalaeva Kyokuzan Maru vrakk, mis on sukeldujatele tõeline maiuspala. (4)
Tunnuseid, mis on nii lindudel kui ka roomajatel. Sellel isendil olid lennusuled. Erinevus oli väga pikk saba tüürimiseks. Kämblaluudel olid erinevad sõrmelülid - tänapäeval ei ole. Tal oli tugev hammastik, mida tänapäeval ei ole. Ka vaagna ehitus ei olnud linnulaadne. Tõenäoliselt eksisteerisid juba varem. Meredes : keskaegkonnale tüüpilisemad olid ammoniit - nad võisid kasvada paari meetri suuruseks. Meenutavad tänapäeval olevaid seepiaid ning on suguluses kaheksajalgadega. See on kiskja. Elasid koos suures rühmas. Keskaegkonna lõpus kadusid ka nemad. Tegu on peajalgsetega. · KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · Veetaseme edasine tõus, ulatuslikud madalmerealad, soe kliima, kosmopoliitne elustik, ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus · Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke · mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid · Katteseemnetaimede teke
koorumist nad surevad. Peajalgsed liiguvad raketi põhimõttel. Liikumise alustamiseks imeb loom mantlihõlma abil vee mantliõõnde ning suleb selle siis mantli hõlmal olevate nn. "nööbikestega". Järgnevalt suruvad mantli lihased vee jõuliselt läbi pea alumisel küljel paikneva lehtri ava välja. Väljapaiskuv veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. Peajalgsed elavad ainult ookeanilise soolsusega meredes, kus vee soolasisaldus ei lange alla 33 promilli. Seetõttu ei leidu seepiaid ja kalmaare Mustas meres, kus soolsus on ligi 2 korda madalam kui ookeanides. Ka Läänemeres ei ole peajalgsetele sobivaid tingimusi. Peajalgsete "soolaarmastus" on tingitud sellest, et väiksem üleslüke magedas vees sunniks ujupõieta loomi kulutama liiga palju energiat põhjavajumise vältimiseks. Peajalgsed on toitumise kaudu seotud paljude ookeanielanikega. Kõik peajalgsed on röövloomad, kes toituvad peamiselt kaladest, karpidest, vähkidest ja ka väiksematest suguvendadest. Nad on
annaabi.ee 
