taimeosas. Selgrootud rohusööjad eelistavad taimi, kes pole teatud põhjustel mükoriissed või kelle seensümbiont pole tõhus antud kahjuri vastu. Juurte kaitse on arusaadavam: enamik haigustekitajaid ei talu mükoriisaseente tekitatud happelist keskkonda ega antibiootikume. Nad konkureerivad mükoriisaseentega taimejuure kui kasvusubstraadi pärast. Patogeensel seenel või bakteril on raske läbi tungida juba välja arenenud tihedast elujõulisest seenmantlist. Mitmete sümbiontsete seeneliikide niidistik on surmavalt mürgine lestadele ja hooghännalistele. Seened omastavad tapetud selgrootutest toitaineid ning edastavad neid ka taimele.
Arb mükoriisat ei esine väga toitainerikkas (saastunud) keskkonnas, tundras, mägedes, ka põllul vaid teatud liigid. Ektomükoriisa puhul on hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Pärast seenmantli teket juurekarvad kaovad ja kogu juureosa ainevahetus saab toimuda ainult läbi tiheda hüüfivõrgustiku. Seenmantlist eemalduvad mulda üksikud või sageli ka mitmekümnest hüüfist koosnevad seeneväädid, mis moodustavad mullas mütseeli. Hästi välja arenenud mütseel võib omavahel ühendada mitmeid lähestikku kasvavate taimede juurestikke. Enamik nn söögiseeni, mis moodustavad jala ja kübaraga viljakehi, moodustavad mükoriisa puudega. Söögiseente ABC - Õpi esialgu selgeks kümmekond tavalisemat liiki, sellest piisab;
seentega sümbioosis elavad paljud põllu- ja aiataimed, sh mitmed põõsaliigid. Ektomükoriisat moodustab umbes 3% kõikidest taimedest. Samas kuuluvad nende hulka väheste eranditega ainult puittaimed. Ektomükoriisa iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja Hartigi võrgustik. Seenmantel on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb taimejuurt. Pärast seenmantli teket juurekarvakesed kaovad ja kogu kaetud juureosa ainevahetus mullaga toimub ainult läbi tiheda hüüfivõrgustiku. Seenmantlist tungivad üksikud seenehüüfid juurte välimiste rakkude vahele ning seal harunedes moodustavad tiheda nn Hartigi võrgustiku. Ektomükoriisa moodustub sümbioosis paljude tuntud metsaseentega (nt kukeseened, mitmed puravikulised jt). 42 Lisaks eelpool nimetatutele tuntakse veel mitmeid mükoriisatüüpe, mis esinevad vaid teatud kindlatel taimeliikidel või –sugukondade esindajatel
annaabi.ee 
