Taimed: klorofüllita, harilik seenlill Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast – seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast – orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid, kes imiteerivadsümbionti kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele. Ka puude ektomükoriisa ei ole kaitstud tüssajate eest. Tüssajate näited: 1.Seenlillelised (Monotropoideae) -mittefotosünteesivad nn mükotroofsed liigid. 2. Orhideede (Orchidaceae) hulgas palju mükotroofe. Orhidoidne mükoriisa; Seenmantlit ja Hartigi võrgustikku ei esine. Taimed on vähemalt osa elust klorofüllita, moodustavad mükoriisat erinevate kandseentega. Osa seeni on saprotroofid, osa parasiidid. Nii seened kui orhideed kasutavad fotosünteesivatelt mükoriissetelt taimedelt saadavat orgaanilist süsinikku.
umbes 20 sugukonda, varem jagati vähemalt nelja seltsi Morfoloogiliselt raske iseloomustada: enamus vahelduvate lihtlehtedega puittaimed, õied varieeruvad, aktinomorfsed ja sügomorfsed, liit- ja lahklehise krooniga (lemm-maltsalised, siniladvalised, eebenipuulised, nurmenukulised, sapotillipuulised, teepõõsalised, kanarbikulised, aktiniidialised, sarratseenialised Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Kukemarjalised (Empetraceae), uibulehelised (Pyrolaceae) ja seenlillelised (Monotropaceae) ning rööpkanarbikulised (Australaasia päritolu) kuuluvad nüüd kanarbikuliste hulka, kokku umbes 4000 liiki. Enamuses igihaljad kseromorfsete (erikoidsete) lehtedega puhmastaimed, põõsad ja väikesed puud, eelistavad happelist pinnast tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10 vili: mari v. kupar Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Peamiselt põhjapoolkeral, 600 - 1000 liiki (s.str või s.l.)
- suurem osa seemnest täitub endospermiga, väiksem osa hõlmab idu, perisperm puudub (idu on seejuures ümbritsetud toitekoest või paikneb selle kõrval); - idulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina seemnekesta all; - toitekude redutseerub täiesti, idu jääb taandarenenuks. 66. Sgk. kanarbikulised (sh. alamsgk. uibulehelised ja seenlillelised). Mükoriisa. Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Siia sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjad, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Enamus kanarbikulistest (välja arvatud
- idulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina 35 seemnekesta all; - toitekude redutseerub täiesti, idu jääb taandarenenuks. 43. Sgk. kanarbikulised (sh. alamsgk. uibulehelised ja seenlillelised). Mükoriisa. Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Siia sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjad, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Enamus kanarbikulistest (välja arvatud Monotropaceae, Prionotaceae ja Pyrolaceae) moodustavad mükoriisa ning elavad
annaabi.ee 
