Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid need on muutunud soomusetaolisteks. Vahel on märgatud ka seda, et seenlill kasvab rühmas ringidena, nii nagu seda teevad seened. Siiski on seenlill rohttaim. Rohelise värvi puudumine näitab seda, et taim ei saa ise suhkruid valmistada. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda puntra. Seened hangivad seenlillele vajaliku toidu. Huvitavad on ka tema õied, mis on samuti valkjad ja lihakad. Need on veidi kellukakujulised ja asuvad tihedas kobaras mitteharuneva varre tipus. Kui seenlill õitseb, on tema õiekobar longus, kui aga seemned valmivad, tõuseb püsti. Seenlille suguluse üle teiste taimedega on botaanikud palju vaielnud: teda arvatakse
seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames – juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust. Õisiku tipus on õielehti viis, allpool aga neli! Tipmised õied on sageli alumistest ka suuremad. Tupplehed ja kroonlehed on seenlillel üsna ühte moodi, aga siiski erineva pikkusega. Mõnikord õis ei avanegi. Sel juhul toimub tolmlemine suletud õies ehk kleistogaamselt, nagu mõnel kaktuselisel, kannikesel või hernel. Ka vars võib olla ühel isendil paljas, teisel aga lühikarvane. Maa-all on tal mükoriisa ehk seenjuur, tihe üksteisega läbipõimunud risoomistik, mis meenutab linnupesa. Leherohelise ehk klorofülli puudumine sunnib seenlille teisel viisil toitu hankima kui teevad seda enamus taimedest
Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust. Õisiku tipus on õielehti viis, allpool aga neli! Tipmised õied on sageli alumistest ka suuremad. Tupplehed ja kroonlehed on seenlillel üsna ühte moodi, aga siiski erineva pikkusega. Mõnikord õis ei avanegi. Sel juhul toimub tolmlemine suletud õies ehk kleistogaamselt, nagu mõnel kaktuselisel, kannikesel või hernel. Ka vars võib olla ühel isendil paljas, teisel aga lühikarvane. Maa-all on tal mükoriisa ehk seenjuur, tihe üksteisega läbipõimunud risoomistik, mis meenutab linnupesa. Leherohelise ehk klorofülli puudumine sunnib seenlille teisel viisil toitu hankima kui teevad seda enamus taimedest
Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust. Õisiku tipus on õielehti viis, allpool aga neli! Tipmised õied on sageli alumistest ka suuremad. Tupplehed ja kroonlehed on seenlillel üsna ühte moodi, aga siiski erineva pikkusega. Mõnikord õis ei avanegi. Sel juhul toimub tolmlemine suletud õies ehk kleistogaamselt, nagu mõnel kaktuselisel, kannikesel või hernel. Ka vars võib olla ühel isendil paljas, teisel aga lühikarvane. Maa-all on tal mükoriisa ehk seenjuur, tihe üksteisega läbipõimunud risoomistik, mis meenutab linnupesa. Leherohelise ehk klorofülli puudumine sunnib seenlille teisel viisil toitu hankima kui teevad seda enamus taimedest