põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. 6 Kärsaklased Kärsaklased on 3–6 mm mustad või pruunid õrnalt läikivad mardikad. Pea on neil välja veninud kärsakuks, kuhu kinnituvad ka nuijad tundlad. Pruunika peaga valged jalutud C- kujulised vastsed on kaetud hõredate karvadega. Kärsaklased arenevad märjas kõdunevas puidus, mille niiskus on vähemalt 35%. Harilikult esinevad nad koos seenkahjustustega ning just pruunmädanikuga. Kärsakad kahjustavad tihti vanu palkehitisi ning rikuvad ehituskonstruktsioone keldrites ja pööningutel. Puitu hävitavad nii vastsed kui ka mardikad, kes närivad puidu pinnale tranšeesid. Kärsaklased eelistavad üldiselt okaspuitu, kuid võivad kahjustada ka lehtpuu puitu. Kahjustatud puit on tumeda värvusega, käsnjas. 5 Kasutatud materjal: 1. Laht, M
Raudsepamardika üks eriti erilisi omadusi on võime väga pikka aega püsida liikumatuna. Tihti arvatakse, et mardikas on surnud, kuid tegelikult pole Seenkahjustuste tõrjumine Esmalt on tarvis kindlaks teha, millise puitu lagundava seenega on tegu ning kust ja mis põhjustel on ta hakanud kasvama. Võimalikud niiskusallikad hoonetes on: sademed, läbijooksud; maapinna niiskus; kondensatsioon; ehitusniiskus; hoonesse (pesuköögist, vannitoast jne) kogunev niiskus. Ärge unustage, et seenkahjustustega võitlemisel on kõige olulisem niiskusallika likvideerimine! Kui pole rõskust, siis ei kasva ka seened enam edasi. Hoonet renoveerides tuleb puidu mädanenud osad (NB! Ka saepurutäidis!) kõrvaldada koos selle kõrval asetseva esmapilgul ehk terve puiduga umbes 0,5 meetri ulatuses. Põletage see ära. Kui nakatunud puit oli pinnasega kokkupuutes, tuleb ka pinnas 1020 cm ulatuses välja vedada. Seene mütseel võib sageli kasvada krohvi all, seega tuleks viimane eemaldada
8 vasakul). Hoone külg oli puude varjus ja sageli märg, mis tagas vetika kasvuks piisava vee. Joonis 4.8 Vetikatega kaetud esimese rea seinapalk (vasakul). Torikseen vundamendi all (paremal). Mardikakahjustus Puidust konstruktsioonidesse, mööblisse ja esemetesse võivad aja jooksul elama asuda puidumardikate vastsed, kes närivad sinna käike ning muudavad puidu aja jooksul kõlbmatuks. Mardikakahjustus esineb enamasti seenkahjustustega puidus, mis on struktuurilt pehmem. Puidumardikate elutsükkel koosneb neljast etapist – muna, vastne (tõuk), nukk ja täiskasvanud mardikas (valmik). Puitu kahjustavad nad vastse faasis, mis võib kesta ühest kuni kuue aastani sõltuvalt mardika liigist, ruumi temperatuurist ning puidu niiskusest. Mardikakahjustusi avastati kolmes proovis, ühel juhul kaasnes see pruunmädanikuga. Visuaalselt tuvastati mardikakahjustus veel kolmes elamus.
annaabi.ee 
