Juurele ei teki küll lehti aga võivad tekkida pungad millest puhkevad maapealsed võsud. Reeglina asub juur mullas aga on ka erandeid nagu näiteks troopilistes vihmametsades kasvavate puude orhideed mis on õhujuured mis imavad ka sademevett ning õhku. Sellised juured on juuremuudendid ning neid veel nagu näiteks juurikad (porgand, peet, kaalikas) milles on peajuure sisse kogunenud varuained, mugulad (daaliad, orhideed) milles on lisajuure sisse kogunenud varuained ja seenjuured, mis tekivad seene ja taime kooselu tulemusena. Enamus juurtega taimedel on juured ka selleks et taime maa küljes kinni hoida ent osadel taimedel ongi juured ainult selleks eesmärgiks. Näiteks mangroovid mis elutsevad pehmes mullas nii et neil tekivad mööda külgi alla lisajuured et nad maas püsiksid. Juurestik e. juuresüsteem (sammas, narmas) Juurekarvad Torukatse
mürgistust ka pärast kupatamist. • PS: need liigid mis on värskelt mürgised ei saa nende kibeduse tõttu nagunii värskelt süüa. Ökoloogia • Riisikad on metsade ja puisniitude seened. • Eranditult kõik liigid kasvavad sümbioosis puude ja põõsastega, http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/metsa moodustades nendega mükoriisasid d-ulalt/ (seenjuuri). • Kooselus riisikatega tekivad puudel ektomükoriisad ehk sellised seenjuured, mille puhul seen moodustab puude narmasjuurte ümber seeneniitidest tupe (seenmantli); samal ajal ulatuvad http://www.pky.ee/m/index.php? seeneniidid ka juurerakkude vahele aga option=com_phocagallery&view=category&id= 8:nedrema-puisniit&Itemid=93 mitte nende sisse. Ökoloogia • Teatud riisikaliigid võivad seostuda kas ainult ühe või väheste lähedaste puuliikidega leht-
Sümbioos taimejuure ja seene vahel. Vaid tänu sellele sai elu väljuda ookeanist ja asuda maismaale. Maismaa oli enne seda paljas, kalju, mulda polnud. Senini olid taimed olnud vaid rohevetikad. Rohevetikad olid esimesed taimed, kes maale said. 1. Seened transportisid fosforit ja lämmastikku kaugelt üsna oligotroofses, ehk toitainetevaeses vees elavale vetikale, kes sai tänu sellele paremini fotosünteesida. 2. Rohevetikad kolisid vaikselt vest välja kaljule, seenjuured olid vees. Sealt said taimed lisavett ja lisatoitaineid. Sai alguse maapealne fotosüntees. 3. Tasapisi hakkas tekkima muld ja tekkis seenjuur mulla all. Seenjuur iseloomustab 92% taimeliikidest Mükoriisa liigid: 1. ENDOMÜKORIISA Esimesed mükoriisad. Seeneniitidel ehk hüüfidel on spetsiaalsed organid – arbuskulid, millega lähevad taime juure sisse. 2. EKSOMÜKORIISA
leetunud muld (A-E-B-C) näivleetunud muld (A-Baf-Elg-Bt-C) pruunmuld (A-Bm-C) rendsiina (A-C) gleimuld (AT-BG-G) Mõhnad liustikujõe või jääpaisjärve setetest tekkinud küngas või kuppel. Männas lehtede, okste või õite asend, mille puhul kolm või rohkem lehte, oksa või õit kinnituvad varrele ühel ja samal kõrgusel (joonis III, 8). Mükoriisa e. seenjuured; s.o. nähtus, kus seeneniidistik kasvab taime juurte sees ja/või peal ning kahe organismi vahel toimub sümbioos e. vastastiku kasulik koostöö. Taimelt saab seen fotosünteesil sünteesitud suhkruid ja vastu annab kõdu lagundamisel tekkinud lihtsamaid orgaanilisi ühendeid. Nektaarium õies asuv näärmemahuti, mis toodab mesimahla e. nektarit. Nektaarium võib asuda tupplehtedel, kroonlehtedel, tolmukatel või õiepõhjal.
annaabi.ee 
