Seenhaigused loomadel. Kassihaigus on seenhaigus, mis levib nakatunud loomade ja inimeste kaudu. Kassihaigust tekitav seen elutseb ainult sarvestunud kudedel, milleks on nahk, juuksed või küüned. Kassihaigusesse nakatub pigem loom, kellel pole veel immuunkaitse lõplikult välja arenenud või immuunkaitse on nõrgenenud. See seenhaigus põhjustab inimestele punaseid ringe nahal ja karvkatte kadumist, kui see tekib näiteks juustes. 3 Seenhaigusega koer Surnud sipelgas nakatunud seenega. Ophiocordyceps unilateralis kutsutakse neli erinevat seene liiki, mis mürgitab sipelgate närvisüsteemi. Eri liiki seened ründavad eri liiki sipelgaid. Seen põhjustab sipelgad taime otsa ronida. Kui zombie`ks muutunud sipelgas jõuab seene toitumise jaoks sobivasse paika, siis seen tapab ta. Seen kasutab surnud sipelgate kõva kitiinkesta ka enda kaitsmiseks välisvaenlaste vastu. Kui seen on lõhkunud sipelga siseorganid, siis jätkab ta
Haiguse levikut teistesse kehapiirkondadesse; Nakkusohtu teistele inimestele; Tüsistuste ohtu nt mädapõletiku lisandimist ja allergiseerumist; Ravikuuri pikkust ja maksumust Küll on apteegis saadaval mitmeid profülaktikas mõeldud abivahendeid ning näiteks jalgade ja jalanõude desinfitseerimiseks sobivaid aerosoole. Just jalgade ja küünte seenhaiguste ennetamisest peaks apteeker rohkem teavet jagama ja tarvilist kaupa müüma -soovitama, et inimene ei tuleks peagi uue seenhaigusega arsti juurde tagasi. Kui inimene on nakkuse kord saanud ja selle juba ka välja ravinud, jääb ta siiski haigusele vastuvõtlikumaks. Seenhaiguste ennetamise mõned olulised põhimõtted: Ei tohi kasutada teiste isikute jalanõusid ega käterätte. Kantavaid jalanõusid peaks desinfitseerima seentevastase aerosooliga. Isiklikke maniküüri- ja pediküüritarbeid ei tohiks laenata teistele isikutele. Haigusega kokku puutudes peab riideesemete pesemisel kasutama
Võib esineda ka kohupiimasarnast voolust. Kubeme seenhaigus Haigus tunnus: äärest punetava selgepiirilise vallitaolise servaga rõngas. Kandidiaas nahavoldi piirkonnas Haigust iseloomustab ühtlaselt punetav ja sageli leemendav laik. Laigu servades võib esineda nn. satelliitkoldeid. Kandidiaas suu nurgas 5 Haigust iseloomustab valkjas katt, punetus ja valulikud lõhed. Värviline kliiketendustõbi Tegemist on kroonilise pindmise naha seenhaigusega. Rinnakul, seljal ja kaelal esinevad ümmargused, pruunikas-roosad või valged laigud. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus" Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud. Tüüpilise haiguspildi korral ei teki jalgade seenhaiguse diagnoosimisel probleeme. Diagnoosi
vahtra pigilaik (Rhytisma acerinum) ja selliseld vahtralehti võime kohata juba alates juulist kuni lehtede langemiseni. Palju pahandust see seenhaigus ei põhjusta ja saastunud linnaõhuga paikades esineb teda harva. Seega peaksime rõõmustama, kohates vahtra sügislehtedel tumedaid laike keskkond kus puud kasvavad on üsna puhas. Juulist alates võime vahtralehtedel näha valget kirmet, nagu oleks keegi lehtedele jahu riputanud. Tegemist on jällegi pea igal aastal esineva üsna ohutu seenhaigusega vahtra-jahukastega (Sawadaea tulasnei), milline pidurdab lehtede talitlust ja taimede kasvu. Harilik v. on paljukasutatud pargi- ja alleepuu. Tuleb siiski lisada, et tugevaid tagasilõikusi taluvad puud halvasti, neid võivad sellejärgselt tabada seenhaigused või lüheneb tugevasti nende eluiga. Tumeroheline lehestik, tihe võra, erk sügisvärvus teevad hariliku v. laialdaselt kasutatavaks nii alleepuuna, grupiti kui ka üksikult istutatult. Punase ja
annaabi.ee 
