Torukesi on ühel millimeetril 3-5. Jalakapässik Joonis 1: Jalakapässiku viljakeha. toodab eoseid suurel hulgal, nii et eoste levitamise aegu on koorealune täis erksat sidrunkollast pulbrit. Eosed on mõõtmetega 8,8-10,3 X 6,7- 7,8 µm. 4 Vahel jääb see ka allakukkunud puukooretükkide tagaküljele.5 Sügisel viljakeha kuivab ja minetab oma läike ning muutub mustjaspruuniks ning hakkab liistakutena maha kooruma. 6 2. Jalakapässik versus must pässik. 1 Salo, P. "Põhjala seeneraamat", kirjastus Sinisukk, Tallinn, 2007 2 Järve, S. " Puuseened pargi- ja ilupuudel" Maalehe raamat 2006, lk 46 3 Salo, P. "Põhjala seeneraamat", kirjastus Sinisukk, Tallinn, 2007 4 Salo, P. "Põhjala seeneraamat", kirjastus Sinisukk, Tallinn, 2007 5 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1086_1062.html 6 Järve, S. " Puuseened pargi- ja ilupuudel" Maalehe raamat 2006, lk 46 4
Seeneretk Riisikad Riisikad on mükoriisat moodustavad metsaseened, selle seenerühma kõige olulisem tundemärk on piimmahl, mis seene lõikamisel välja valgub. Piimmahlas õhuhapniku toimel tekkiv keemline värvimuutus on liikide määramisel suureks abiks. Paljud heade söögiseentena tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las- kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt. Haavariisikas Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev. Pruunika varjundiga lilla...
Seeneliha sitke ja elastne. Põõsasjas-koraljas Kasvab kõduneval Kasvab okas-ja segametsades, okaspuupuidul,-tüvedel ja – eriti nõmme-ja loomännikutes. kändudel, vahel näivalt maaapinnal. MITTESÖÖDAV NOORELT VÄRSKELT SÖÖDAV Kasutatud allikad Raitviir, A.,Liiv, V. Maalehe väike kevadseeneraamat. Tallinn 2013 Raitviir, A. Maalehe väike seeneraamat. Eesti Ajalehed 2010. Korhonen, M. Tunne seeni. Varrak 2007. Kalamees, K., Liiv, V. 400 seent. Eesti Loodusfoto 2008. Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus. Eesti Loodusmuuseum. http:// www.loodusmuuseum.ee/public/toolehed/2013_ohtlik_loodus/OL_vee bikataloog_EST.pdf Põnevaid seeneretki!
annaabi.ee 
