Kõik biotroofid aga pole haiguste tekitajad, sest teatud seenerühmades on välja kujunenud sümbioos mõne teise organismiga. Enamik seeni elab seeneniitidest moodustunud mütseelina. Seeneniidid on pikad torujad rakud, mis on enamasti üksteisest eraldatud rakuvahe- seintega. Harunedes moodustavad seeneniidid võrgustiku. Seeneniidistik e. mütseel võib elada mullas, surnud puidul, toiduainetel, teiste organismide sees või mujal, kus leidub konkreetsele seeneliigile kättesaadavat toitu. Seene viljakehad moodustuvad tihedalt kokkupakitud seeneniitidest. Pärmseenel esineb seeneniitidena kasvu kõrval ka pungumine. Seente seas on tavaline nii suguline kui mittesuguline paljunemine, mis võivad ühel ja samal organismil esineda samaaegselt.. Seened on majanduslikult tähtsad, kuna neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Seeni kasutatakse ka alkoholi kääritajatena. Eestis on praegu teada umbes 3500 liiki seeni, neist vaid 1/3 on tavapärase
seenerühmades on välja kujunenud vastastikku kasulik kooselu ehk sümbioos mõne teise organismiga. Enamik seeni elab seeneniitiudest moodustunud mütseelina. Seeneniidid on pikad torujad rakud, mis on enamasti üksteisest eraldatud rakuvaheseintega. Harunedes moodustavad seeneniidid võrgustiku, mida rahvakeeli nimetatakse ´´hallituseks´´. Seeneniidistik ehk mütseel võib elada mullas, surnud puidul, toiduainetel, teiste organismide sees ja mujal, kus leidub konkreetsele seeneliigile kättesaadavat toitu. Seene viljakehad moodustuvad tihedalt kokkupakitud seeneniitidest. Pärmseentel esineb seeneniitidena kasvu kõrval ka nn. pungumine, mis tõttu neid võib lugeda üherakulisteks organismideks. Seene seas on tavaline nii suguline kui ka mittesuguline paljunemine, mis võivad ühel ja samal organismil esineda samaaegselt. Enamik seeni paljuneb ja levib eoste abil, mis võivad moodustuda nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel.
m o odustavad seeneniidistiku ehk m ütseeli. Paljurakulistel seentel on hüüfid ristvaheseintega üksikutes rakkudes jaotatud, üherakulistel aga ei ole hüüfides vaheseinu ning kogu tugevasti harunenud m ütseeli m o odustab üksainus rakk. Mütseeli pinnal arenevad e oseid kandvad elundid. Nendes val mivad e osed ehk spoorid, mille abil seened paljunevad. Enamikul hallitusseentel on m ütseelide ehitus ühesugune, paljune miselundid aga erinevad ning igale seeneliigile tüüpilised. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Mitt suguline paljune mine hüüfide abil, seejuures v õib mütseeli igast osast areneda uus hallitusseen. Mõnede sente hüüfid jagunevad vaheseinte m o odustamise teel üksikuteks piklikeks rakkudeks, mida ni m etatakse iidideks. Igast niisugust rakust v õib areneda uus hallitusseen. Kõige sageda mini paljunevad seened e oste abil.
Männi-juurepessuga nakatatud alade majandamine on raskem, sest ükski kodumaine puuliik ei ole vastupidav sellel juurepessu vormile. Haigusoht on siiski väiksem lehtpuupuistutes. Juurepessule ohtlikel metsamaadel tuleks igati soodustada segapuistute teket, eriti hea oleks veel see, kui uus metsapõlv tekib loodusliku uuenduse abil. Külmaseen (Armillaria sp.) on juurepessu järel teine ohtlik juuremädanike tekitaja metsapuudel. Külmaseen on koondnimetus mitmele sarnasele seeneliigile, mida varem käsitleti ühe liigina (A. mellea). Nende seente viljakehad kasvavad sageli kändudel ja on söödavad. Eestis levinud külmaseentest on patoloogide arvates ohtlikeim juuremädanike tekitaja tõmmu-külmaseen (A. ostoyae), milline nakatab liivmuldadel kasvavaid noori mände. Seenniidistik levib juurtel ja tüvedel koore all, tekitades perifeerset puidumädanikku. Kuusel võib külmaseen põhjustada ka juurepessu kahjustusele sarnast tüve südamemädanikku