seedida;toodab vere valkaineid ning eemaldab surnud vereliblesid;tähtis soojusallikas. Reguleerib vere glükoosisisaldust. Kõhunääre toodab nõret, mis sisaldab ensüümi - lipaasi. jõuab lõpule suhkrute ja valgu lagundamine;Toodab suhkru lõhustamiseks insuliini. Meelelunditel on spetsiaalsed retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib närviimpulss, mis liigub ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. reageerib ärritusele. Mehe suguelundkonna spermatosoidide toomine.Munandid seemnetorukestest, toodavad spermatosoide. Munandikott kaitseb munandeid ja hoiab vajalikku temperatuuri. Peenis juhib seemnevedeliku ja uriini kehast välja, vajalik kehasiseseks viljastamiseks.Seemnejuha liiguvad meessugurakud munanditest kusejuhasse.Kusejuha liiguvad uriin ja seemnevedelik kehast välja.Eesnahk kaitseb sugutipead.Põis kogub uriini.Eesnääre toodab nõre, mis muudab spermatosoidid aktiivseks. Sarvkest sattub valgus silma. pupill ehk
arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku - Vabastada spermid ejakulatsiooniga esmase reproduktiivsüsteemi - Tooda ja sekreteerida hormoone Imetajate munand koosneb kahest struktuursest osast – väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest seidekoelisest vaheruumist. Väänilised seemnetorukesed – sisaldavad nii sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevaid seemnerakke. Väljaspoolt on seemnetorukesed ümbritsetud basaalmembraaniga. Peenikesed tugevasti väändunud ja pikad, paiknevad munandivõrgus moodustades suletud ringi. Suubuvad viimajuhakestesse, mis ühinevad munandimanuse peaosas üheks munandimanuse juhaks. Seemnetorukeste vahel on
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks.