paljunemine lõpeb looteeas, 4)mood 1 munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, folliikulis areneb kollakeha-eraldab östrogeeni ja progesterooni Viljastumine seemne ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade ühinemine: 1)toimub munajuha laienenud osas, 2)munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36-48 tundi, spermid 48-72 tundi, 3) looteline areng toimub emakas, 4) munarakul haploidne kromosoomistik, seemnerakul diploidne, 5)viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu Sügoot viljastatud munarakk Kehaväline viljastamine Kehasisene viljastamine Küpseb palju sugurakke 1 sugurakk Juhuslik viljastumine Kindlam viljastumine Hukkub palju Ellujäämisvõimalus suurem N: kalad, kahepaiksed N: imetajad Otsene areng vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, N: inimene
Kui aga ühinevad X ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps. Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub munasarjas. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning kinnitub (pesastub) emaka limaskestale. Spermatosoid koosneb peast, kaelast ja kehast ning sabast, mis aitab seemnerakul liikuda. Meessugurakud arenevad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Mida tean nüüd? Peale loengus viibimist tekkis mul embrüoloogia kohta hulgaliselt uusi teadmisi. Õpetuse rajajaks peetakse meil tuntud embrüoloogi Karl Ernst von Baer`i, kes avastas imetaja munaraku. Embrüonaalse arengu etappideks on prenataalne faas, mis hõlmab endast sugurakkude arengut, gametogenees (ovogenees ja spermatogenees), viljastumist e. fertilisatsiooni ning sünnijärgset
organismis. N: viinamäetigu, vihmaussid, kaanid. Lahksugulistel on emas-ja isassuguelundid eraldi organismides (selgroogsed). Neil esineb sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga) Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem Hukkub palju (ebasoodsad tingimused) Kaitstud paremini (soodsamad tingimused) Kalad, kahepaiksed Roomajad, linnud, imetajad
Pooldumine jätkub kiiresti ja selle ajal liigub rakkude kogum emaka poole, kus loode hakkab arenema. Lapse areng emakas 1. nädal: Ema Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse Sind rasedaks juba enne, kui tegelikult rasestud. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev. 3. nädal: Ema Pärale jõudnud seemnerakul tuleb kõigepealt läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist. Kui seemne- ja munaraku tuumad liituvad, moodustub loote esimene rakk. Sellega on raseduse esimene staadium lõppenud. Lapse areng seisab aga alles ees. Kõike seda, mis Su kehas nüüd muutuma hakkab, Sa esialgu veel ei tunne. Mõned naised tunnevad aga iiveldust ning rinnad pakitsevad. Üldiselt on see nädal ootamise nädal kas oled lapseootele jäänud või ei. 5. nädal: Laps
1862.a Kõige suurem rakk..koeral avastas 1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig,et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku.Merisiili peal tehtud katse. Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk ja situatsiooni,kus munarakku siseneb korraga rohkem kui üks seemnerakk, esineb suhteliselt harva. Mitmikud- kaks munarakku..kui on rohkem seemnerakku,siis hukub üks seemnerakk. 100 mlj sugurakku päevas mehel. Seemnerakul on ainult üks funktsioon-viljastada Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas. Viljastumise järgselt liigub viljastatud munarakk 3-5 päevaga emakaõõnde ning leiab 1-2 päevaga implanteerumis e. pesastumiskohta. Pesastumiskohta jõuab rakukogumik blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. 10 päeva pärast viljastumist, on võimalik rakku juba näha
funktsioonidest. Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid. Vähesed mitokondrid on kogunenud sabasse, kus nad toodavad energiat saba liikumiseks. Seemneraku peas on lisaks tuumale vesiikulid, mis sisaldavad ensüüme, mis aitavad seemnerakul läbida munaraku seina. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning toimub seejärel pidevalt. Meioosieelsed rakud jagunevad mitoosi teel kuni diferentseeruvad primaarseteks spermatotsüütideks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad esimese meioosi, mille tulemusena moodustuvad sekundaarsed spermatotsüüdid. Pärast teist meiootilist jagunemist on igast primaarsest spermatotsüüdist moodustunud neli haploidset spermatiidi.
on tingitud nende rakkude erinevatest funktsioonidest. Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid. Mitokondrid on kogunenud sabasse, kus nad toodavad energiat saba liikumiseks. Seemneraku peas on lisaks tuumale vesiikulid, mis sisaldavad ensüüme, mis aitavad seemnerakul läbida munaraku seina. Spermatogenees algab meestel puberteedi eas ning toimub seejärel pidevalt. Meioosieelsed rakud jagunevad mitoosi teel kuni diferentseeruvad primaarseteks spermatotsüütideks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad esimese meioosi, mille tulemusena moodustuvad sekundaarsed spermatotsüüdid. Pärast teist meiootilist jagunemist on igast primaarsest spermatotsüüdist moodustunud neli haploidset spermatiidi. Spermatiidid diferentseeruvad küpseteks
Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid. Vähesed mitokondrid on kogunenud sabasse, kus nad toodavad energiat saba liikumiseks. Seemneraku peas on lisaks tuumale vesiikulid, mis sisaldavad ensüüme, mis aitavad seemnerakul läbida munaraku seina. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning toimub seejärel pidevalt. Meioosieelsed rakud jagunevad mitoosi teel kuni diferentseeruvad primaarseteks spermatotsüütideks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad esimese meioosi, mille tulemusena moodustuvad sekundaarsed spermatotsüüdid. Pärast teist meiootilist jagunemist on igast primaarsest spermatotsüüdist moodustunud neli haploidset spermatiidi.
Munarakk on suhteliselt liikumatu ning sisaldab hulgaliselt varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid. Vähesed mitokondrid on kogunenud sabasse, kus nad toodavad energiat saba liikumiseks. Seemneraku peas on lisaks tuumale vesiikulid, mis sisaldavad ensüüme, mis aitavad seemnerakul läbida munaraku seina. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning toimub seejärel pidevalt. Meioosieelsed rakud jagunevad mitoosi teel kuni diferentseeruvad primaarseteks spermatotsüütideks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad esimese meioosi, mille tulemusena moodustuvad sekundaarsed spermatotsüüdid. Pärast teist meiootilist jagunemist on igast primaarsest spermatotsüüdist moodustunud neli haploidset spermatiidi.
annaabi.ee 
