Maitseained Maitseainete liigitus: · Klassikalised ehk ehtsad vürtsid · Maitseained ehk ürdid · Maitselisandid · Maitseköögiviljad Klassikalised ürdid jagunevad: · Juurelised · Koorelised · Lehelised · Õielised · Seemnelised · Viljalised 1. Juurelised · Ingver · Kurkum (ehk kollajuur) Kasutamine: 1.1. Ingver · Liha- ja kalatoidud · Riis · Taignatooted · Kastmed · Puuviljasalatid · Kuumad joogid 1.2. Kurkum ehk kollajuur · Riis ja pasta · Supid · Kastmed · Majonees · Kala- ja mereannid · Linnuliha · Munad · Aedviljad 2. Koorelised · Kaneel Kasutamine: · Idamaised liharoad · Marinaadid · Magustoidud
tolmsuhkrule ehtsa või sünteetilise vanilli lisamisega. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Kasutatud allikad: www.toidutare.ee 11 3. Maitsetaimed ja maitseained 3.1 Klassikalised vürtsid K L VILJALISED VÜRTSID A pipar, vanill, aniis, S kardemon, koriander S I SEEMNELISED VÜRTSID K sinep, muskaatpähkel A L ÕIELISED VÜRTSID I nelk, safran S E LEHELISED VÜRTSID D loorberileht V Ü KOORELISED VÜRTSID R kaneel T S JUURELISED VÜRTSID I ingver D 1. Viljalised vürtsid Pipar- valge, must ja roheline pipar on ühe ja sama taime erineval ajal valminud viljad. Valge pipar on valminud, korjatud ja kooritud pipra vili. Must pipar on on poolvalminult korjatud ja kuivatatud vili
20. Vanill- või vanillisuhkur- Vanill- või vanilliinsuhkur saadakse kas kristall- või tolmsuhkrule ehtsa või sünteetilise vanilli lisamisega. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Kasutatud allikad: www.toidutare.ee 12 3. Maitsetaimed ja maitseained 3.1 Klassikalised vürtsid K L VILJALISED VÜRTSID A pipar, vanill, aniis, S kardemon, koriander S I SEEMNELISED VÜRTSID K sinep, muskaatpähkel A L ÕIELISED VÜRTSID I nelk, safran S E LEHELISED VÜRTSID D loorberileht V Ü KOORELISED VÜRTSID R kaneel T S JUURELISED VÜRTSID I ingver D 1. Viljalised vürtsid Pipar- valge, must ja roheline pipar on ühe ja sama taime erineval ajal valminud viljad. Valge pipar on valminud, korjatud ja kooritud pipra vili. Must pipar on on poolvalminult
32. Perekond leeder ja must leeder Perekond Leeder (Sambucus L.) [sambúkus] Nimetus taimedele on antud vanade roomlaste poolt. Perekonda kuuluvad suvehaljad paaritusulgjate kuni kolmetiste liitlehtedega nii abilehtedega kui ka ilma nendeta põõsad, madalad puud ja ka rohttaimed. Õied on väikesed, viietised, asetsevad enamasti tipmistes pöörisjates või kännasjates õisikutes, valged kuni kollakad (kreemikad), enamasti lõhnavad. Viljad on 3....5 seemnelised marjataolised lihakad valminult punased kuni mustad luuviljad, mitmetel liikidel viljad söödavad. 28 Perekonnas üle 20 (40) liigi paras- ja lähistroopilises vöötmes kasvavaid põõsaid Euroopast, Aasiast ja Ameerikast. Kõik liigid armastavad viljakat parasniisket kavukohta ja päikesepaistet (mõned liigid näit. S. nigra lepivad ka üsna tugeva varjuga)
pruunikas. Puitu kasutatakse mööblivalmistamiseks, siseviimistlusel ja kütteks. Kasutatakse haljastuses. Väike läätspuu: Caragana frutex Pärit Aasiast ja Lääne-Siberi lõunaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1,5m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, kõlmakindel. Valguslembene, talub kärpimist. Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidised, paljad, 1,5-4cm pikad. Õied erekollased, 2cm pikad, üksikult või 3 kaupa, õitseb juunis. Viljadeks 1-4 seemnelised kuni 4cm pikkused paljad kaunad, piklike pruunikate seemnetega, valmivad augustis. Kasutatakse haljastuses, sobib hekkideks. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis, astlad, puit 47. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Pärit Lõuna-Euroopast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, külma ja linnatingimusi taluv. Küllaltki valgusnõudlik. Lehed munajad või elliptilised,
'Morden Orange'; 'Nana' 32. Perekond leeder ja must leeder Perekond Leeder (Sambucus L.) Nimetus taimedele on antud vanade roomlaste poolt. Perekonda kuuluvad suvehaljad paaritusulgjate kuni kolmetiste liitlehtedega nii abilehtedega kui ka ilma nendeta põõsad, madalad puud ja ka rohttaimed. Õied on väikesed, viietised, asetsevad enamasti tipmistes pöörisjates või kännasjates õisikutes, valged kuni kollakad (kreemikad), enamasti lõhnavad. Viljad on 3....5 seemnelised marjataolised lihakad valminult punased kuni mustad luuviljad, mitmetel liikidel viljad söödavad. Perekonnas üle 20 (40) liigi paras- ja lähistroopilises vöötmes kasvavaid põõsaid Euroopast, Aasiast ja Ameerikast. Kõik liigid armastavad viljakat parasniisket kavukohta ja päikesepaistet (mõned liigid näit. S. nigra lepivad ka üsna tugeva varjuga). Vanemas eas on võrades üsna palju kuivanud oksi
annaabi.ee 
