Põllumajandus taimed. Kordamine eksamiks 4.osa .Generatiivsed taimeorganid ÕIS Õit võib käsitleda kui piiratud kasvuga lühivõrset, mille lehed on muundunud (lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks) vastavalt seemnelise paljunemise ülesandele. Õie arenemine: Kõigepealt tulevad kasvukuhikus nähtavale väliste õiekattelehtede ja nende vastas asetsevate tolmukate algmed, seejärel ilmuvad sisemist kattelehtede ja sisemise ringi tolmukate algmed. Edasi kattelehed suurenevad ning koolduvad üle tolmukate. Samal ajal on näha kasvukuhiku keskel ka viljalehtede algmeid. Arenev õis on väikese nupu kujuline, mistõttu avanemata õisi nimetataksegi õienuppudeks
vihmaveerennitaoliselt nõgusad. Neil on ka tugev terav tipp. Eriti iseloomulik on sellele lillele aga lehtede kinnitumine kahe reana teine teiselpool vart. Valge tolmpea õisi tolmeldavad mitmesugused niidul lendavad putukad. Viimaseid kostitatakse ka magusa nektariga. Kuid tolmpea puhul on märgatud ka sellist huvitavat asja, et vahel võivad idaneda isegi viljastumata seemned. Seega polegi väga hull lugu, kui putukad õietolmu iga õie emakasuudmele kanda ei jõua. Samas on tolmpeal seemnelise paljunemise kõrval veel varuväljapääs olemas. Ta võib paljuneda ka vegetatiivselt. Vegetatiivse paljunemise jaoks on valgel tolmpeal mulla sees lühike, rõhtsalt asetunud risoom. Risoomil võib olla harusid ja veel rohkem nööritaolisi pruunikaid juuri. Juurtel on mükoriisa, mis aitab taimel mullast vett ja toitaineid kätte saada. Risoomiharudel aga tekivad väikesed pungakesed, milledest võivadki uued taimed areneda. Nii näeme mõnikord looduses mitut valget tolmpead kõrvuti
lehviksammal. RAUNIK kasvab niisketes metsades ja puisniitudel maapinnal, ka varjulistel kividel ja kraavikallastel. Raunik on suurimaid maksasamblaid Eestis, tema võsud on kuni 10 cm pikad ja 6-8 mm laiad, tumerohelised. Sammal kasvab polstrina, vahel harva üksikute võsudena teiste sammalde seas. Lehed laimunajad, katavad üksteist katusekivide taoliselt. Raiestikel on suurima katvusega metskastik, mis moodustab mättalise kamara ja on oluliseks seemnelise metsauuenduse takistajaks. Lisaks kasvab veel metsmaasikas, lillakas, põdrakanep; tüübi niiskemates kasvukohtades ka naat, luht-kastevars, roomav tulikas jt. Looduslikul uuenemisel toimub vaheldus arukase, halli lepa või haavaga. Levik: valdavalt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähesel määral ka Kesk- ja Põhja-Eestis. Tähtsaim taimekooslus: jänesekapsa-kuusik. 4.2. SINILILLE KASVUKOHATÜÜP (Sl) Reljeef: lainjad moreentasandikud, oosid, voored jt. positiivsed pinnavormid
annaabi.ee 
