Põllumassiivi metsastamine Põllumaade metsastamine on keeruline, kuna põllumaade ja metsade füüsikalised ja keemilised omadused on erinevad. Põllumuldadel esineb pindmine horisont, mida on rohkesti rohkesti haritud, väetatud, lubjatud, väetatud ja lubjatud, seetõttu on põllumuldadel kasvavate taimede juured pindmises kihis. Metsastamise õnnestumiseks on oluline maapinna ettevalmistus, umbrohu ja loomakahjustuste eemaldamine ja läheduses olevate sobivate puuliikide seemnekandjad. Vilja alt äsja vabanenud maa-ala on lihtsam, kuna pidevamaaharimisega on umbrohud tõrjutud seisundis, peale selle on maa kobe ja on kerge istutada. Puuliikide ja metsastumisviisi valik sõltuvalt mullaliigist: Ko ja KI (põllumassiivil kõige suurema osa protsendiga mullad) – arukask, maarjakask, kuusk, tamm, hübriidhaab, metsastumisviisiks istutamine Kasutatud kirjandus Penu, P. 2006. Eesti muldadest põllumeestele. Kättesaadav: http://pmk.agri
madalakspöetud. Hobused söövad ka veisesõnnikulaikudelt ning hoiavad kõrged luht- kastevarre mättad madalaina. Mõnedel rannaniitudel karjatatakse lambaid, sageli koos veistega. Lambad valivad söödataimi nõudlikumalt kui veised. Neile meeldivad taimed süüakse tihti ära päris maapinna lähedalt, ülejäänud taimed jäävad aga kasutusest täitsa välja. Selle tulemusena võib lambaaiast osa olla madalakspöetud, samal ajal kui rohu ja jämedamate liikide seemnekandjad varred on alles ning annavad karjamaale mätliku ja "väljakasvanud" ilme. Lambad söövad tavaliselt ka angervaksa, mille veised ära põlgavad. Nad võivad efektiivselt takistada kibuvitsa, kadaka jt. põõsaste pealetungi. Lambad ei taha minna märjale maale ning reeglina väldivad seetõttu roo söömist. Rannaniidule on parimaks lahenduseks veiste karjatamine koos teiste kariloomadega (Lotman 2011 ).
Sellepärast võivad nad karjamaadel olla veistele suurepäraseks täienduseks. Kuna hobused on liikuvamad, häirivad nad rohkem maapinnal pesitsevaid linde. Sellepärast tuleks pesitsusajal kasutada rohkem veiseid. Lambad kariloomadena: valivad söödataimi nõudlikumalt kui veised - meeldivad taimed süüakse ära päris maapinna lähedalt, ülejäänud taimed jäävad alles. Selle tulemusena võib osa kamarat olla madalakspöetud, samal ajal kui rohu ja jämedamate liikide seemnekandjad varred on alles ning annavad karjamaale mätliku ja "väljakasvanud" ilme. Lambad söövad tavaliselt ka angervaksa, mille veised ära põlgavad. Nad võivad takistada kibuvitsa, kadaka jt. põõsaste pealetungi. Lambad ei taha minna märjale maale ning väldivad seetõttu roo söömist. Sarnaselt hobustega on nad liikuvamad kui veised ja häirivad rohkem maapinnal pesitsevaid linde. Ohud rannaniitudele/rannikukooslustele:
annaabi.ee 
