Munandimanus - on seemnerakkude säilitamise, kogumis- ja lõpliku valmimise kohaks. Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega munandikotti.. Liikudes uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Sopistuvad vaginaalõõnde, Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas. Seemnejuha –ühendab kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum – ehk munandikott on naha väljasopistis. Seemneväät – kubemekanalist munandini ulatuv vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Seemnerakud koos lisasugunäärmete nõrega moodustavad seemne ehk sperma. Peenis – ehk suguti on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan,
munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks purskejuhaks, mis avaneb laienenud purskesuudmega kusiti dorsaalse seina limaskesta kõrgendisse seemnekünkasse. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis imi- ja surupumba printsiibil teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Skrotaalnahas leidub hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid. Skrootumile järgnevad munandi, munandimanuse ja seemneväädi kestad. Nende hulka kuuluvad 1) välimine
seemnejuha kergelt vääneldes mäletsejalistel munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks purskejuhaks, mis avaneb laienenud purskesuudmega kusiti dorsaalse seina limaskesta kõrgendisse seemnekünkasse. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis imi- ja surupumba printsiibil teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Skrotaalnahas leidub hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid. Skrootumile järgnevad munandi, munandimanuse ja seemneväädi kestad.
munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks purskejuhaks, mis avaneb laienenud purskesuudmega kusiti dorsaalse seina limaskesta kõrgendisse seemnekünkasse. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis imi- ja surupumba printsiibil teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Skrotaalnahas leidub hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid. Skrootumile järgnevad munandi, munandimanuse ja seemneväädi kestad. Nende hulka kuuluvad 1) välimine
annaabi.ee 
