aasta varu. Kullengas asuv käbikuivati kuulub sada protsenti RMK-le ja Kilingi-Nõmme lähedal Maranas asuv kuulub ASile Eesti Metsataim, mille suurosanik (60%) on keskkonnaministeerium ja ülejäänud aktsiate omanik on Soome firma Forelia Oy. Keskmiselt töötlevad taimlad umbes 15 000 liitrit kuusekäbisid ja 60 000 liitrit männikäbisid, millest poole varuvad metskonnad ja teise poole korjavad talvel ja varakevadel oma seemlast. Ühe kilo seemne saamiseks tuleb töödelda umbes 180 liitrit ehk viis kartulikotitäit käbisid. Seemlas käib märtsi lõpuni aktiivne käbikorjamine. Korjajad küünitavad puu ladvas kasvavate käbideni pikal redelil seistes või tõstukikorvis. Võõra metsaseemne kasutamine on siiski suhteliselt tagasihoidlik. Tehke lõppjäreldus analüüsitava haru rahvusvahelise konkurentsivõime kohta. Kui leiate, et haru pole praegu konkurentsivõimeline, aga võiks selleks saada peale teemandi
(puud), kui massilise valikuna (puistud). Metsaselektsiooni eesmärgid. Rakendatavad selektsioonialased abinõud peaksid alati parandama metsa seisundit ja suurendama tema erinevaid väärtusi. Metsaselektsiooni peamisteks eesmärkideks on: a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine. Puude kasvukiirus ja tootlikkus on üks olulisemaid omadusi, mida selektsiooni (aretuse) käigus püütakse suurendada. Aretatud (seemlast saadud) seemnest kasvatatud metsa tagavara võib raieealises puistus olla kuni 1/3 võrra suurem kui tavalisest metsaseemnest kasvatatu. Oluline on kiirekasvuliste ja suure produktsioonivõimega vormide ja kloonide aretamine, säilitades seejuures puude (puidu) hea kvaliteedi. Erandiks on selektsioon lühikese raieringiga metsanduse puhul (küttepuidu ja paberitööstuse tooraine kasvatamine), kus primaarseks eesmärgiks on
metsast kogutud seemnega. piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi Puude kasvukiirus ja tootlikkus on üks olulisemaid kloon 1 organismi (antud juhul puu) (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne omadusi mida selektsiooni (aretuse) käigus vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, püütakse suurendada. Aretatud (seemlast saadud) paljundamise korral (sõltumata juurepessuoht on väiksem, kuid seemnest kasvatatud metsa tagavara võib paljundamismeetodist) on järglaskonna sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. raieealises puistus olla kuni 1/3 võrra suurem kui genotüüp identne lähtevanema omaga. Sugulise
annaabi.ee 
