(1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u
· Albert rajas 1201 tugipunktiks Riia linna. · 1202 asustati ristisõja toetamiseks vaimulik rüütliorku Mõõgavendade ordu. · Esimene löök liivlaste vastu. · Vanem Kaupo tuli üle ristisõdijate poole. · Liivlaste vastupanu juhtis Ako, kes plaanis koos venelastega ja leedukatega Riiat rünnata. Enne jõudsid sakslased Holmi linnust rünnata ja Ako tappa. · Mõneks ajaks liivlaste vastupanu rauges ja nad ristiti. · 1208 seelide (Väina ääres elanud rahvas) ja Ümera piirkonna latgalite ristimine (vastupanuta, soovisid abi eestlaste vastu) · Ristisõdijate olukord ebakindel. · Järgmine löök eestlaste vastu. Küsimused lk 71. 4,5,8 4. Võrrelge omavahel Meinhardi, Bertholdi ja Alberti tegevust Läänemere idakalda ristiusustamisel. Kes neist oli oma tegevuses kõige edukam? Põhjendage oma seisukohta.
Hiis KESKAEG · 9. -11. Saj viikingite sõjad Baltikumis · 12.saj lõpp: saksa kaupmehed ja kristlikud misjonärid Ristisõja algus ja Baltikumi ristiusku pööramine · 1201 Riia linn (Hansa Liidu liige alates 1282) · 1193 1215 Daugava ja Gauja kaubateed · 1193 1212 sõda liivlase vastu · 1207 1215 sõda seelide ja latgalite vastu · 1219 1290 Kurzeme ja Zemgale vallutamine LÄTI 1180 1227 HENRIKU Liivi, latgali, eesti keel KROONIKA SAULE 1236.a 22.sept LAHING Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ardu vastu DURBE 1260.a LAHING Kuralased ja leedulased ordu vastu 13.saj 16.saj · Läti Henriku kroonika 1180 1227 · Liivimaa Ordu 1237 1561
Teiselpool Koivajõge seisnud Satesele linnust ei suutnud kaupo vägi vallutada, ida poolt ilmus uus oht Holmi alla ja hakkas seda piirama Polotski vürst. Kaupo lasi jalga.1206 võitlused liivlaste jaoks erakordsed ohvrite rohked. 1206 liivlaste vastupanu lõpp. 1208 kui Albert saavutas suurt sõjalist edu korraga mitmel pool,esmane eesmärk oli kindlustada ülemvõim Väina jõele. 1208 ilmus ristisõdijate vägi seelide suurima tugipunkti Selpilsi linnuse juurde, piirasid selle sisse ,seelid nägid vastase ülekaalu ,pidasid vanemad alistuda ja sõlmida albertiga lepi , mille kohaselt võtsid vastu ristiusu ja lubasid preestreid ülal pidada. Seelid säilitaid endise elukorralduse. Sel samal aastal õnnestus Albertil tuua enda poolele üle Latgalite põhjapoolsed alad.Nendes piirkondades sõjaks ei läindu,sõlmiti liidu lepingud ja võtsid vastu ristiusu vabatahtlikult. 1208 algasid retked eestlaste vastu
Talupoegade pärisorjuse seadustas 1588.aastal kolmas Leedu statuut. - Moskva ülemvõim. Ivan III. 1494.aastal kaotas Leedu esimest korda Moskvale alasid ning 1503.aastal vallutas Mosva Leedult veelgi alasid. - Zygmunt Vana valisemisajal kestis sõda Moskvaga vaheaegadega kolmkümmend aastat 1507-1537. Märkimisväärne tagajärj: Moskva vallutas strateegiliselt tähtsa SMOLENSKI linna. Feodaalne Liivimaa - Liivlaste, latgalite, seelide, eestlase, kuralaste ja semgalite alad, mille Saksa ristisõdijad oli 13.sajanil vallutanud, jagunesid nelja piiskopkonna vahel: Riia, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa.1255.aastal sai Riia peapiiskopkonnaks. Formaalne kõrgeim võimukandja oli Riia peapiiskop, kelle nimetas ametisse Rooma paavst. Järgmisena andis keiser lääni 1225.aastal Tartu piiskopile, Alberti vennale BUXHOEVDENI HERMANNILE, mõni aasta hiljem ka Saare-Lääne ja Kuramaa piiskoppidele
annaabi.ee 
