Sõlmiti 1992 New Yorgis.Hetkel 195 osalist. Ülesandeks on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emitteerimise vähendamiseks. Eesmärgiks on viia gaaside tootmine nii madalale et hoida ära inimsekkumine kliima muutustesse. Koosneb kahest lisast 1. Lisas on arenenud ja üleminekumajandusega riigid , 2 lisas on majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni riigid. Ja siis on ülejäänud ehk arengumaad. Kyoto protokoll Kuulub New Yorgi konventsiooni, seelga on sätestattud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. Ülemaailmne heitmekogustega kauplemise turg. Eesti on vähendanud saastamist võrreldes 1990 aastaga poole võrra nõutud oli 8%. Suurimad saastajad : Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa. Viini konventsioon Osoonikihi kaitse konventsioon. Riikidevaheline vabatahtlikkusel põhinev osoonikihi kaitsmine inimtekkeliste muutuste eest. Montreali protokoll
Kui sotsiaalne mobiilsus on ühiskonnas, siis peetakse neid ühiskond avatuks ja see tähendab, et need ühiskonnad põhinevad saavutustel ja mitte omistatud omadustel. Avatud ühiskondades põhinevad isklikel kvaliteetidel. 5) Miks sotsioloogid näevad Eestis kastistumise ohtu? Nt. Kui isal ei ole majanduslikult võimalik, oma lapsi koolitada, siis on suur tõenäosus, et ka tema lapsed, kes saavad kesise hariduse, ei ole suutelised oma lapsi koolitama, ning seelga kuuluvad ühiskonna kihti, kelle sissetulek on väike. 6) Mis on teie enda arvates Eesti põhiline sotsiaalne probleem, põhjendage oma arvamust. Valdav probleem Eestis on minu arvates alkoholism, kuna Euroopa riikides on Eesti alkoholi tarbimisel teisel kohal. Näha on ka alkoholo populaarsust noorte seas. 7) Globaliseerumise sotsiaalsed probleemid (õpik+ omal valikul loetud materjalid). Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise
iseväärtus (sisemine väärtus) (intrinsic value ) * Keskkonda ei vaadelda kui vahendit, vaid kui eesmärki. Keskkond on väärtus iseenesest ja seda tulebki kaitsta keskkonna enda pärast, mitte selleks et inimene sellest rohkem kasu saada saaks. Laialdaste uuringute käigus on leitud, et arenenud heaoluühiskondades (Rootsi) liigub avalikkuse arvamus rohkem mittemateriaalsete väärtuste toetamise poole. Seelga käib kaasas ka liikumine keskkonnakaitse toetamise suunas keskkonna enda pärast (keskkonna väärtustamine selle sisemise väärtuse pärast). 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng Materjal: Õpik lk. 42 46 , Loeng Antiikajal võib leida esimesi õiguslikke katseid tegeleda keskkonnaprobleemidega. Ajendatud sotsiaalsetest ja
annaabi.ee 
