KAANANIMAA (semiidi hõimud) Vahemere idaranniku alad – tänapäeva Süüria, Liibanoni ja Palestiina, Iisrael akadi keeles “purpurimaa” kreeklased nimetasid seda ala FOINIIKIAKS suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil) Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr) Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad
Kasutamine Liibanoni seedri pruun hästilõhnav ja kergestitöödeldav puit on väga hinnatud ehitustel, ka laevaehituses. Erakordselt mädanemiskindlast seedripuidust ehitatud hooned võivad vastu pidada aastatuhandeid. Seedreid kasutatakse ka dekoratiivtaimena parkides ja aedades. Nii Piibel kui legendid räägivad valitsejatest, kes saatsid oma alluvaid seedrimetsasid hävitama. Kuningas Saalomon laskis Jeruusalemma kuulsa templi ehitada just seedripuust. Seedripuitu kasutasid ka Egiptuse vaaraod. Foiniiklased vajasid seedripuitu oma laevade jaoks. Liibanoni seeder on oma kodumaal ammu haruldaseks jäänud. Tänapäeval on seal väikeste saludena järel vaid paarkümmend ruutkilomeetrit seedripuumetsasid, Süürias veel vähem, kuid Türgis on seda veel palju, sellepärast ei ole Liibanoni seeder nimetatud kaitset vajavaks liigiks. Briti saartele istutati esimene Liibanoni seeder 1646. aastal ning see püsib elus tänini
Ninurtale. Samhat ja Enkidu. E oli metsik mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta sõi-jõi koos nendega ja magas koos nendega. Kuidas võõrutada E loomadest ja metsikustest ja teha temast tsiviliseeritud mees? Selleks saadeti E juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseeriks metsiku mehe. E saab inimeseks. E võitleb G-ga, pärast võitlust saavad nad sõpradeks. G läheb Humbaba vastu, kes elab Liibanoni mägedes. Uruki rahvale on seedripuitu vaja, aga Humbaba ei anna, tuleb ta tappa. G valmistub teeleminekuks, G ja E asuvad teele, pärast pikka teekonda tapavadki nad seedrimetsade valvuri. Armastusjumalanna Istar ahvatleb G-i, kuid G ei vaja taolist naist, kes toob kõigile meestele surma, tal on sõber Enkidu, kellest hoolib enam kui naisest. Istar maksab G-le kätte, tappes E haigusega. Enne seda aga tapavad kangelased taevase härja, kelle jumalanna Istar on saatnud nende vastu.