teenima. Minu arust vastab see tõele, sest elus ei saa midagi niisama. Et elus edasi jõuda ja midagi saavutada pead kõvasti tööd tegema. Üheks põhjus tagajärjeks on teoses see, kui Gilgames on Uruki linna rahva vastu halb ja sunnib neid kõvasti tööle. Selle tagajärjel saadavad jumalad talle võrdse vastase Enkidu, kes teda ohjeldaks. Raamat õpetas mulle, et kui midagi kurja teed, siis ei jää see kuri karistamata. Näiteks kui Gilgames koos Enkiduga tappis seedrimetsade valitseja Humbaba, et metsast puud maha raiuda. Karistuseks saatsid jumalad Enkidule haiguse, mis ta tappis ja selle tagajärjel muutus Gilgames väga kurvaks. Teose peategelane Gilgames on hooliv, seda näitab see, kui Enkidut tabas inimese saatus ja ta suri ning Gilgames teda taga nuttis ja oli pikka aega kurb. Ta ei kaota ka lootust, et Enkidu võib veel ellu ärgata ,,Päevad ja ööd ma teda itkesin, Ei ma lasknud teda mullasse matta
vastu hakkamiseks. Enkidu astub võitlusesse Gilgamesiga, müürid vabisesid ja piidad purunseid, ei saanud kumbki teineteisest jagu. Enkidu tegi Gilgamesile kibedaid ettepanekuid, kuningas, kes teda kuulas, ei olnudki vihane, vaid vastupidi, ta oli rõõmus, et sõber, kes talle unenägudes ilmnes, seisis ta ees. Nad suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Gilgamesile ei meeldinud Uruki olukord, ta otsustab nõuks minna Humbaba vastu, kes oli seedrimetsade valvur. Kuna Humbaba vabatahtlikult puitu Uruki rahvale ei anna, tuli ta tappa. Gilgames ja Enkidu jõudsid elusatena tagasi Urukisse, nad võtsid Humbaba pea kaasa. Rahvas juubeldas ja vanemad tervitasid neid. Nii vägev ja kaunis noor kuningas jäi silma jumalanna Istarile, kes imetles kangelast ja palus ta endale kaasaks, ta pakkus igasugust rikkust veel lisaks. Gilgames tuletas meelde, keda Istar oli armastanud ja siis reetlikult hüljanud
Kuulnud Gilgames kohaliku jahimehe käest uudiseid uustulnukast, mõtles ta, et kuidas küll võõrutada Enkidut loomadest ja metsikustest ning teha temast tsiviliseeritud mees? Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseeriks metsiku mehe ning viis ta Uruki linna endaga kaasa. Pärast tasavägist võitlust kahe sangari vahel otsustavad nad sõpradeks hakata ning koos nad võtavad ette suured retked, et panna oma nimi igaveseks kestma. Koos nad tapavadki seedrimetsade valvuri Humbaba ning taevase härja, kelle jumalanna Istar saatis nende vastu. Istar maksab Gilgamesile kätte, haigestades Enkidu tappvasse haigusesse. Enkidu mõistab, et ta peab surema ning neab päeva, mil rõõmutüdruk Samhat ta inimeseks muutuma meelitas. Kuid Päikesejumal Samas noomib Enkidut Samhati laimamise pärast kuna tema oli söötnud teda leivaga, jootnud õllega, andnud talle uhked riided selga, heaks kaaslaseks Gilgamesi. Enkidu mõistis tehtud viga, mõtlematult öeldud
Kuidas võõrutada E loomadest ja metsikustest ja teha temast tsiviliseeritud mees? Selleks saadeti E juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseeriks metsiku mehe. E saab inimeseks. E võitleb G-ga, pärast võitlust saavad nad sõpradeks. G läheb Humbaba vastu, kes elab Liibanoni mägedes. Uruki rahvale on seedripuitu vaja, aga Humbaba ei anna, tuleb ta tappa. G valmistub teeleminekuks, G ja E asuvad teele, pärast pikka teekonda tapavadki nad seedrimetsade valvuri. Armastusjumalanna Istar ahvatleb G-i, kuid G ei vaja taolist naist, kes toob kõigile meestele surma, tal on sõber Enkidu, kellest hoolib enam kui naisest. Istar maksab G-le kätte, tappes E haigusega. Enne seda aga tapavad kangelased taevase härja, kelle jumalanna Istar on saatnud nende vastu. Enkidu saab aru, et ta peab surema ning neab päeva, mil rõõmutüdruk Samhat ta inimeseks muutuma meelitas.
annaabi.ee 
