1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidum...
Kõige suuremal hulgal esineb inimese toidus tavaliselt tärklist, mis kujut endast taimset päritolu polüsahh. Tärklisele väga sarnane ühend loomses organismis on glükogeen, mida leidub toiduks kasutatavate lihaloomade maksas, südames, neerudes ja lihas (lihastes). Taimse polüsahh tselluloosi lagundamisega ei tule inimese seedimiselundkond toime, sega ei oma ta inimesele mingisugust energeetilist väärtust. Tselluloos on vajalik seedtrakti normaalse talitluse tagamiseks ja seedimisprotsesside häireteta kulgemiseks (kiudained). Fun: *energeetiline - , *struktuurne nad on molekulide ehituskomponendid, *regulatoorne, * algmaterjal kast paljude biomol sünteesiks, * varuaineks maksas - glükogeen, *biol määrdeainena-heteropolüoosid. Vajadus SV-te suure osakaalu järele toidus tuleneb reast asjaoludest, millest olulisemad on järgmised: *Inimese organismi võime SV-te ladestam on tavapärase segatoidu puhul 70-80 g glükogeenina maksas ja 300-400 g lihastes
Toidumassid allutatakse seedemahlade toimele, mida nõristavad mitmed seedetrakti näärmed (süljenäärmed, mao ja soole limaskesta näärmed, kõhunääre, maks). Seedemahlad sisaldavad hüdrolüütilisi fermente, mis lõhustavad valke väikemolukulaarseteks polüpeptiidideks, rasvu glütseriiniks ja rasvhapeteks, süsivesikuid monosahhariidideks. Ainult vesi, mineraalsoolad ja väike hulk orgaanilisi ühendeid imenduvad verre ilma eelneva töötlemiseta. Seedimisprotsesside hulka kuuluvad motoorsed (närimine, neelamine, toidumasside edasiliikumine), sekretoorsed (seedemahlade nõristamine) ja imendumisprotsessid (toiduainete, vee ja mineraalsoolade üleminek soolestikust verre ja lümfi). Seedimisprotsessid seedetrakti eri osades ja seedenäärmete talitlus on omavahel tihedalt seotud. 27. Seedimine suuõõnes. Suuõõnes ei viibi toit rohkem kui 15-18 sekundit. Sellele vaatamata algab juba siin tema mehaaniline (süljega
Hapnikuvõlg, millest see sõltub. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. Anaeroobne töövõime. ??? IX SEEDIMINE · Seedetrakti ja seedimisprotsesside üldine iseloomustus. Seedetrakti peamised osad: Suuõõs, söögitoru, magu, kaksteistsõrmik, peensool, jämesool. Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed- sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed-soolenõre. Jämesooles-
annaabi.ee 
