Theo töötab restos (lk31) Tegevustik: Mustamäel ,,Kui ei näegi üldse elu jooksul sõdu, ega siis tea, mis maik on rahuajal." Endine ooperilaulja Marino Marini kadus 3 päevaks, oli end Lätti joonud (lk11) Eero soolaleivapidu,naine jätab maha sõbra pärast (lk39) Augusti soov mitte lapsi saada (lk46) Maurerilt küsis miilits dokumenti, Maureril olid vaid pildid (lk51) Maurer kardab klaasuksi (lk56) Laura vaatab seebikat; talle meeldis koguaeg korraga lugeda, vaadata seebikaid, juua ja süüa komme (lk58) Theole meeldivad loomulikud inimesed; mitte näitlejad; soovis kaitsekihti veidruste eest pääsemiseks (lk62) Peeter & äikesetorm (lk67) Eero sündis ja elas algul maal, luuletas aga linnast (lk69) August uuris naabermaja igavat elu; kord nägi üht naist (lk75) Augusti seiklus vene okupatsiooni ajal; hoiti saunas vangis (lk78)
Aga tegelikult võivad suhted liikuda hoopis paremuse poole, kui neid lahendada edukalt. Muidugi on konfliktil nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas konflikti suhtutakse ja kuidas see lahendatakse. Igas suhtes võib tekkida konflikte. Sõprade vahel, kus üks tahab jalgpalli vaadata, teine ujuma minna; ülemuse ja alluva vahel, kus alluv on kindel oma töö edukuses, kuid ülemus arvab vastupidist; abikaasade vahel, kus üks tahab seebikat vaadata, teine sporti. Konflikt võib tekkida ka täiesti tühisest asjast. Konflikti tekkimisel ei tohiks seda vältida ja tõmbuda iseendasse ning loota, et küll see laheneb iseenesest. Tõsi on see, et kui ei tegeleta selle lahendamisega, siis konflikt järjest kasvab ja kasvab. Tõenäoliselt on suuremad lootused arusaamatused lahendada kui neist partnerile teada anda ning nendega tegeleda. Kõige parem strateegia konfliktiga toime tulemiseks on probleemilahendamine
Kuid miks on nii, et me oma vanavanemaid nii pelgame? Ma ei räägi küll kõigi eest, aga üldjuhul kipub see nii olema. Vanaema ju küpsetab nii võrratuid kooke ja poputab sind igal võimalikul viisil. Võib olla ei salli meiesugune kaasaegne digimaalima tehnokratt lihtsalt nende pidevat tänitamist ja õpetamist. Koguaeg toimub üks kurtmine maailma asjade üle ja ikka kui vähe pensionit neile makstakse. Teinekord vaadatakse seebikat ja lubatakse oma käega mingi õel naine maha lüüa, mis on ääretult hirmuäratav. Kuidas võib sellise asja üle nii ekstaasi minna? Noor ei salli vanamoodsust ja vanurite oskamatust ning saamatust just tehnikaga ümberkäimisel. Peale selle kuulavad nad veel päevast päeva Elmarit eesotsas Mati Nuude, Raimond Valgre ja teiste superstaaridega- 50 aastat tagasi. Kui lapselaps tahab kuulata räppi, rocki, poppi, metalit
näitab meile suunda vana tuulelipp siia ülesse kuulda ei ole midagi käime katuseid mööda tule lähme turnime tornides lähme katsume pilvi lähme värvime taeva siniseks ühed tahavad palju teised rohkem veel mõned tahavad kõike nad ei kõnni katustel me ei näe teisi kihutamas ringi meil on silmad ainult teineteise jaoks meil on aega hoida teineteisest kinni maailm kuhugi ei kao üksik mees istub kodus joob õlut ja üksinda kurvastab üksik hooldaja naine vaatab üksinda viimast seebikat klaasist akende taga neid on rohkem veel nad on üksinda kodus nad ei kõnni katustel (Hendrik Sal-Saller & Smilers. Ainult unustamiseks. Bulldozer Records, 2003) Tegemist on poeetilise tekstiga: katsume pilvi, värvime taeva siniseks Peamised opositsioonid: meie nemad kaksindus (meie) üksindus (nemad); aga samas: meid on ainult kaks, so vähe neid on palju, aga nad on üksi rõõm, rahulolu (meie) kurbus, igavus, asendusnauding (õlu), st: armastus armastuse puudumine
teate, mis on meie omadest mingil moel erinevad?” Kala telekas Mida mõtleb ilus kala, ujudes akvaariumis? Tal on aega, toidupala, kindel elamise viis, ta ei räägi ega naera. Klaasist seinad siin ja seal, hai ei ründa, nälg ei vaeva kas ta sellest lugu peab? Või on sellel kalal tunne, nagu vangis oleks ta? Sööb ja ujub, vajub unne, jälle ärkab, süüa saab… Aga ei! Sest klaasi tagant kala vaatab seebikat, telekas tal ees ja taga, külje pealgi selge klaas. Kala fännab seriaali “Kodu ümber ookeani”. 1. Luuletus pärineb Aidi Valliku raamatust “Tirsti ja tursti” 2. Valisin selle luuletuse, sest see on lustaka sisuga ja kõnetas mind kui akvaariumikalade omanikku. 3. Luuletuse idee on tutvustada seda, mida meie lemmikloomad igapäevaselt meil kodus teha ja mõelda võivad, isegi kui me nendega rääkida ei saa ja seda neilt küsida, võime ju fantaseerida ja välja mõelda. 4
sest sünnipäevaline käskis). Neil polnud jooki, ainult teed ja kuna keegi ei tahtnud viinale järgi minna siis Eero ise läks. Algul ei saanud ta alkotaksost midagi, aga siis käis piisavalt närvidele ja sai. 2 lk 147 (Laura) Eero läks paneelmajja tagasi, ent sattus vale ukse taha. Ta astus sisse ning jõudis Laura korterisse. Luuletaja ja Laura polnud siis veel tuttavad. Eero istus südamerahuga diivani peale ning hakkas käimas olevat seebikat vaatama. Ta pani sigareti põlema ja küsis, kas Laura on tema luulet lugenud. Naine valetas, et on küll. Eero ja Laura suht karjusid. Varsti tuli Peeter vaatama, mis toimub. Alles siis sai Eero aru, et on perenaise lahkust kuritarvitanud ning asutas end astuma. Peeter ei saanud aru, miks Eero ära läks. Laura küsis, mida ta siis oleks pidanud tegema. Peeter ütles, et Laura ja Eero oleksid pidanud vahekorras olema. 3 lk 153 (Theo) “Rasketel aegadel oli Theo peatunud siin ja seal, enne
annaabi.ee 
