keda abistasid Anton Õunapuu ja Nikolai Kann. Palju Reaalkooli õpilasi läks Kaitseliitu. Algas Vabadussõda. Ajutise Valitsuse peaminister K. Päts otsustas luua kooliõpilastest sõjaväelise roodu, Tallinna Kooliõpilaste Roodu. See loodi pealinna sisemise julgeoleku tagamiseks ja tagavaraväeosadeks rindel. Kohale tuli 284 õpilast, nende hulgas ka realistid. Vabadussõjas kaotasid elu Tallinna Reaalkooli õpetaja Anton Õunapuu ja õpilased Gunnar Dobka, Eugen Seeberg, Artur Sisask, Harald Triegel. Oma tegevusega on Anton Õunapuu pannud aluse enamusele sõjalistest organisatsioonidest Tallinnas. Tema ja nelja realisti ja kõigi Tallinnast Vabadussõtta läinud õpilaste ja õpetajate auks seisab Reaalkooli kõrval monument, tänaseni ainsam Vabadussõja monument Tallinnas.
maadlus - Evald Sikk (kreeka-rooma), Voldemar Väli (kreeka-rooma), Edgar Puusepp (kreeka- rooma), Voldemar Mägi (kreeka-rooma), August Neo (vaba ja kreeka-rooma), Adalbert Toots (vaba ja kreeka-rooma), Kristjan Palusalu (vaba ja kreeka-rooma), August Kukk (vaba), esindaja-treener Nikolai Kursman tõstmine - Erm Lund, Peeter Mürk, Karl Oole, Arnold Luhaäär, esindaja Eduard Kõppo ujumine - Egon Roolaid (100 m vabalt), Boris Roolaid (100 m selili); poks - Evald Seeberg, Nikolai Stepulov, esindaja Peeter Matsov; purjetamine - Erik von Holst, Harald Tammik (varus), esindaja Gustav Laanekõrb korvpall - Artur Amon, Aleksander Illi, Robert Keres, Vladimir Kärk, Evald Mahl. Heino Veskila, Erich Altosaar, Aleksander Margiste, Bernhard Nooni, Leonid Saar, Georg Vinogradov, treener Herbert Niiler, esindaja Edgar Kolmpere sõudmine - Elmar Korko. Kasutatud kirjandus: · XX sajandi kroonika I osa (Eesti Entsüklopeedia-kirjastus)
august 1936 Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Eesti olümpiakoondis: Kergejõustik: Koit Annamaa, Arnold Viiding, Ruudi Toomsalu, Aksel Kuuse, Eeval Äärma, Gustav Sule, Reginald Uba. Maadlus: Adalbert Toots, August Sikk, Evald Sikk, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, August Neo, Kristjan Palusalu, Voldemar Mägi. Tõstmine: Erm Lund, Peeter Mürk, Arnold Luhaäär, Karl Oole. Poks: Evald Seeberg, Nikolai Stepulov. Ujumine: Egon Roolaid, Boris Roolaid. Korvpall: Leonid Saar, Aleksander Illi, Bernhard Nooni, Vladimir Kärk, Georg Vinogradov, Erich Altossaar, Aleksander Margiste, Evald Mahl, Robert Keres, Artur Amon, Heino Veskila. Purjetamine: Erik Holst, Harald Tammik. Aerutamine: Elmar Korko Helsingi 1940 Jäid sõja tõttu ära. London 1944 Jäid sõja tõttu ära. London 29. Juuli 14. August 1948 London kandideeris ka 1940. ja 1944
Tööstusettevõtted peamiselt Vene kapitalil, II kohal väliskapital (Briti, Sa, Pr), III kohal kohalik baltisaksa kapital, alles siis eesti rahvuses ev-d (Tartu telefonivabrik, linavabrikud, Rakke vabrik omanik Kaddak, Viljandis tuletikuvabrik omanik Pohl). Eesti seega üks enam arenenud tööstuspiirkondi Vene impeeriumis. Samas oli suure osas tegemist võõrkapitaliga. Eesti ja ilmasõda (I MS) Arnold Takkin "Eesti I maailmasõja aastail" 1961 Theodor Schiemann, Reinhold Seeberg, Paul Rohrbach Otto von Bismarck "Kui venelased seal (Baltikumis) sakslastelt ka kõik eesõigused võtaks, venestaks, ei esitaks sakslased mingid protesti" Wilhelm II "Kui Venemaal kõik segi läheb, ei jäta ma Balti provintse hätta, vaid lähen appi ja liidan nad Saksamaa külge" Ilmasõja eel püsis põhimõte, et Saksamaa ei sekku Baltikumi küsimustes Venemaa siseasjadesse. Sõja puhkedes püüdsid sakslased panustada Baltikumi suhtes hoopis kolmandatele jõududele (Rootsi)
annaabi.ee 
