Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled Aasta keskmine sedemete hulk 500-600mm Kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vetevõrk Väga vaene Hiiumaa jõed Tihu järved Sood Mullastik Kamar- karbonaatmullad ja soostunud mullad Aluspõhja lubjakivid Mullad toitainerikkad, kuid õhukesed
Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi, merre, järve või teise jõkke. Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne. Jõgede toitumine
Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Kulgliikumis-, pöörlemis- ja võnkumisenergia kujul ning sõltub keha massist ja liikumiskiirusest. Nt. Veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormaval murdlainel. Kineetiline energia on seda suurem, mida suurem on keha mass ja mida kiiremini ta liigub. Keemiline energia, mis vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja olekulide vaheliste sedemete energia. Sise-ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Soojusenergia hulga erinevused põhjustavad õhu ja vee tiheduse erinevusi, mis omakorda kutsuvad esile suurel hulgal aine ümberpaigutamist. Laineenergia on laineliikumisega soetud energia, mis nt veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektronmagnetlainete vahendusel
sademete vaesem, sest vastupidiselt ülejäänud Lapimaale, mis kuulub parasvöötme kliimavöötmesse, jääb põhja poole osa juba lähisarktilisse kliimavöötmesse. Põhja poolset ala eraldab sisemaast Hibiinide mäeahelik, mis püüab kinni õhumasse, mis tulevad Barentsi merelt. (Suur Maailma Atlas) Kontinentaalsel Lapimaal langeb sademeid suhteliselt ühtlaselt aastaringselt, vahel ületab talve periood ülejäänud aasta keskmist sedemete hulka. Aastakeskmine 300-500mm. Kuivemates kohtades kõigest 250mm. (Ratcliffe, 2006) Nii nagu sademed on ka temperatuur mõjutatud merelise ja mandrilise kliima erinevustest. Sellest tulenevalt on lääne kaldal Soroy-is (Norra) veebruari keskmine temperatuur -2.5 oC ja sisemaal Kautokeinos -14oC. Madalaimad temperatuurid on mõõdetud Kittiläs -51.5oC, Karasjok-is (Norra) -51.4oC ja Karesuandos (Norra) -48.7oC. (Ratcliffe, 2006) Kui talvel on
annaabi.ee 
