ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut... nii lõpmatuseni."1 1 Selle 1919. aastal valminud kolmeosalise söemaali keskosa, mis kujutab kirikust noorikuga kojusõitvat talumeest ja tema ette ähvardava müürina kerkivaid kalmuneide, on haruldaselt õnnestunud, tulvil dünaamikat ja dramatismi. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsust... hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teema
Kristjani 75- sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. III 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut ... nii lõpmatuseni." Kristjan Raua loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema.
1935 ilmus tema kuulsaim töö: "Kalevipoja" illustratsioonid. Kristjani 75. sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. märtsil 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut... nii lõpmatuseni."9 8 URL http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/?str=40&artCat=27 &artID=275 9 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 7 LOOMING Paul Raua loomingu ülevaade Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest.
annaabi.ee 
