Pulsi hindamise metoodika Pulsi hindamisel kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt lapse east ja üldseisundist. Lapse asend peab olema mugav. Enne pulsi hindamist veendudakse kas laps on ja oleks olnud rahuolekus. Olenevalt lapse eelnevast kehalisest aktiivsusest on rahuolekuks vaja umbes 10-20 minutit. Pulssi palpeeritakse kahe sõrmeotsaga (esimese ja keskmise) ja alati bilateraalselt. Kunagi ei kasutata pöialt, kuna siis tunnetatakse oma pulssi, mis raskendab patsiendi pulsi sedastamist (Õenduse... 1997, Novak 2006). Sõrmed asetatakse kergelt arterile ja palpeeritakse mõõduka survega. Liiga tugeval vajutamisel võidakse suruda lapse pulss kinni, mistõttu ei ole pulssi tunda. Jälgitakse, et uuritav kehaosa asetseks vabalt vältimaks lihaspinget. (Hiironen 2001, Kantero jt 2005, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Siimes 2005, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Pulssi hinnatakse lapsel ühe minuti jooksul
Kui restriktsioonimustrid erinevad, ei ole tekitajad epidemioloogiliselt seotud. Antud näite puhul on kasutatud kahte meetodit – restriktsiooni (REA) ja seejärel tekkinud fragmentide sedastamist hübridisatsiooniga. Nukleiinhapete sekveneerimine ja ensümaatiline restriktsioon SEKVENEERIMINE on meetod, mille puhul määratakse nukleiinhappe täpne nukleotiidne järjestus. Sekveneeritud mikroorganismi nukleiinhappe lõigu järgi saab: (1) avastada ja klassifitseerida seni tundmatuid mikroorganisme; (2) identifitseerida juba tuntud mikroorganisme ja nende alavariante; (3) leida mutatsioone ja hinnata nende seost fenotüübiliste tunnustega;
inversiooni ehk tavapäratut sõnajärge (Täis laukaid sügavaid on soode süli.); ellipsit ehk väljajätet (Kes (on) ees, see (on) mees.); lausekatkestust (Küll ma sulle... Oota vaid!); anakoluuti ehk katkendlikku mõtete ühendamist (Arvad... milleks... eksitus); sidesõnatust ehk sidesõnade puudumist (Jooksid karud, hundid, põdrad, siilid); kordust (Sa magad, sa magad, sa magad, / sa magad, mehike. J. Liiv.); retoorilist hüüatust ehk mingi tõsiasja sedastamist (kui mahedad on varjud! M. Under.); retoorilist pöördumist ehk pöördumist eemalviibija, abstraktsete nähtuste iseenda vmt poole (Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! A. Reinvald.); retoorilist küsimust ehk vastuseta hüüdlauselist küsimust (Kas siis selle maa keel / Laulutuules ei või /.../ Igavikku omale otsida? K. J. Peterson.). lausriim vt riim. lavakujundus rekvisiidid (mööbel ning muud esemed) ja dekoratsioonid, millega markeeritakse näidendi tegevuskohta ja -aega.
annaabi.ee 
