5 8.3. Südame-vereringe elundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika, normoloogia ja patoloogia Südame-vereringe elundkonna objektiivsel läbivaatusel kasutatakse õe poolt põhiliselt kolme uurimismeetodit: vaatlust, palpatsiooni ja mõõtmist. Palpatsiooni osas teostatakse õe poolt pulsi palpatsioon selle hindamise eesmärgil. Kehaosade palpatsioon kehatemperatuuri ja tursete sedastamise eesmärgil. Arsti poolt teostatakse südame tiputõuke, maksa ja põrna palpatsioon. Perkussioon ja auskultatsioon on eelkõige arsti kompetentsi kuuluv. Selleks, et õde saaks lapse südame-veresoonkonna elundkonnast ja tema seisundist tervikliku ülevaate, käsitletakse kõiki nimetatud läbivaatuse meetodeid. 8.3.1. Vaatluse metoodika, normoloogia ja patoloogia Südame-vereringe seisundi vaatlemisel kirjeldatakse lapse üldseisundit (vaata peatükk 1
). METOODIKA. Üldmõistena on metoodika õpetus meetoditest, meetodite kogum. Teadustöö metoodika on uurimuse teostamise viis. Siia kuulub kontingendi valik, vajalikud meetodid ja seadmed, nende kohandamine konkreetsete olude ja sihtmärkidega (meetodite modifitseerimine) ning uuringu korralduse üldine plaankava. Objektiivsus, sihipärasus ja aktiivsus tagatakse uurimismeetoditega. UURIMISMETOODIKA määrab vajaliku faktilise materjali sedastamise üldise korralduse ja tingimused. Faktilise materjali sedastamine eeldab omakorda uurimismeetodite kasutamist. 5 MEETODID on suures ulatuses teadusspetsiifilised: iga teadusharu vajab just temale vajalikku informatsiooni ning selleks töötatakse välja vastavad meetodid. Kuid samal ajal toimib teine paralleelne protsess: vastavalt vajadusele võetakse ühelt teadusalalt üle meetodid rakendamiseks teisel teadusalal.
• Hübridisatsioonireaktsiooni puuduseks võib osutuda mittepiisav sensitiivsus. Uuritava DNA hulk võib olla ebapiisav või materjal sisaldada nn. „inhibiitoreid“, mis pärsivad nii hübridisatsiooni kui ka PCR reaktsiooni. 68 PCR reaktsiooni eeliseid: • võimalik on leida mittekultiveeritavaid mikroorganisme (B hepatiit, Whippele tõve tekitaja jne.); • aeglaselt kasvavate bakterite sedastamise kiirus tõuseb (mükobakterid, teatud seened); • võimalik on leida seni tundmatuid baktereid, kasutades universaalseid praimereid, mis seostuvad kõikidele mikroobidele omaste konservatiivsete DNA piirkondadega; • võimalus määrata patogeenide hulka (kvantitatiivne PCR), mis lubab teha järeldusi haiguse prognoosi ja ravi efektiivsuse kohta, eriti tähtis HIV ravis. Molekulaarseid meetodeid kasutatakse, kui: